Alates 2012. aastast on pensionitõus alati ületanud hinnatõusu.
Vahe on kasvanud suuremaks just kahel viimasel aastal. Tarbijahinnaindeks (THI) oli 2012. aastal 3,9 protsenti, 2013. aastal 2,8 protsenti, 2014. aastal -0,1 protsenti ja tänavuse aasta prognoos on 0 protsenti. Riikliku pensioni indeks ehk pensionitõus oli samadel aastatel 4,4 protsenti, 5 protsenti, 5,8 protsenti ja tänavu 6,3 protsenti.
Pensione tõstetakse indeksiga, mis 80 protsendi ulatuses sõltub sotsiaalmaksu laekumise tõusust ja 20 protsendi ulatuses hinnatõusust. Sotsiaalmaksu laekumist mõjutavad ka palgad, viimasel neljal aastal on need tõusnud hindadest kiiremini.
Iga aasta märtsikuus kinnitatakse riikliku pensioni indeks. Sotsiaalkindlustusamet arvestab selle põhjal uue pensioni baasosa ja uued aastahinde väärtused ning nendest tulenevalt pensionid. 2015. aastal oli keskmine pensionitõus 6,3 protsenti.
Toon näiteks kolm erineva tööstaažiga inimest: 15 aastat on minimaalne staaž, mis annab õiguse pensionile, 44 aastat Eesti keskmine ja 55 aastat on pikk tööstaaž. Näiteks võib 55aastane tööstaaž olla represseeritud inimestel, kellel arvestatakse represseerimise aega kolmekordselt.
Kõige väiksemat pensioni saava inimese pension kasvas tänavu indekseerimisega 6,48 protsenti, keskmise staažiga inimese pension 6,15 protsenti ja kõige pikema staažiga inimese pension 6,08 protsenti.
Põhjus, miks väiksema staažiga inimeste pension kasvas protsentuaalselt rohkem kui suurema staažiga inimesel, on järgmine. Alates 2008. aastast indekseeritakse pensionivalemi solidaarset, st kõigile võrdset osa suurema indeksiga, kui staažiosa. Lühema staažiga küpses eas inimese pensionist moodustab baasosa märgatava osa.
Lisaks peab pensioni lõpliku suuruse puhul arvestama ka tulumaksuga. Nimelt kuuluvad pensionid nagu palgadki tulumaksuga maksustamisele. Siiski selle erinevusega, et pensionidele rakendub täiendav tulumaksu-
vabastus. Eesmärk on hoida keskmine pension tulumaksuvaba. Sel aastal oli üldine tulumaksuvabastus 154 eurot, pensionide täiendav tulumaksuvabastus oli 220 eurot, mis tähendab, et keskmise staaži alusel arvutatud pension on tulumaksust vaba.
Loodan, et kiri aitas selgust tuua hinnatõusude ja pensionide muutuste teemasse. Vastamisel konsulteerisin sotsiaalministeeriumi pensionipoliitika juhi Kristiina Selgisega.
Tõsiasi on, et solidaarne pensionisüsteem, kus uued tööl käivad põlvkonnad teenivad oma tööga pensionitulu eelkäijatele, on muutumas. Nooremad teenivad pensioni ühtaegu praegustele küpses eas inimestele ning samas panustavad enda tuleviku pensioni heaks.
Urve Tiidus
Riigikogu liige
