Narva vanalinna kolmas säilinud rootsiaegne ehitis on raekoda. See mõjub vägagi imposantsena. Väga kahju, et 80ndate lõpu kava börsihoone taasehitamisest raekoja kõrvale ei teostunud.
Neljateistkümne aasta eest Narvas käies sain silmitseda börsihoone lahtikaevatud keldrikorruse müüre. Nüüd nägin siis selle palju poleemikat esile kutsunud samasse püstitatud Narva kolledži ära. Eks too tekita minuski mitmetisi tundeid. Jah, muidugi olnuks palju etem koopia vanast, uue hoone saanuks ju selle taha pookida, kasvõi börsihoone fassaadist oleks piisanud. Tehti aga n-ö negatiiv. Eks muidugi annab ka börsihoone paljuruuduliste akendega seina jäljend majale palju juurde. Kuid nood vanade müüride peale valatud valged betoonrandid karjusid liiga kontrastselt vana raatuse ees. Võinuks ikka paest laduda…
Raeplatsi sillutamisega pole kahjuks ikka veel mitte kuhugi jõutud. Juba sajandi algul koguti inimestelt annetusi selle jaoks, ikka ei midagi. Ja raeplatsi teisele küljele võinuks ammuilma vaekoja koopia ehitada. Asi see pisine maja siis teha oleks, ruumi ju täitsa jaguks. Aga ei, aga ei.
Narva vanalinnas valdab mind jätkuvalt pessimism. Siit raeplatsilt jõe poole ning mitmel pool mujalgi on täis ehitamata hoitud suured alad. Võiks ju koopiatena taastada sinna lausa paar kvartalit. Näiteid mujalt Euroopast on mitmeid, kus sõjapurustuste järel püstitatud modernsed hooned hiljem lammutati ning ehitati kõik üles nii kuis vanasti oli. Koopiavastaste jutt, et nii pole õige, lihtsalt ei päde, on mingi imelik omapäratsemine. Mulle meeldib ikka tuua näiteks Jaapani puittempleid, mis aegajalt taas koopiatena üles ehitatakse.
Vanalinna üks suurim säilinud ehitis asub Kraavi tänaval, pärinedes 18. sajandi lõpust. Selles koolimajas asub nüüd vanalinna riigikool. Siit paistab raekoda kui muiste. Või kas enne purustusi ikka otse sedasi paistiski? Muide, Kraavi 1 on kavas ehitada suur hariduskompleks. Tükati pole sel ehk vigagi, ent kohati on see mingi suvaline valgete viiludega moodustis. Ja nii nad tasapisi teistkordselt tapavad Narva vanalinna. Ainult üha see niiöelda modernism, järjekordsed suvad karbid.
2007. aasta oktoobris olin tunnistajaks samas Kraavi 7
kerkivale Vana-Narvale iseloomuliku sakmelise otsaviiluga maja kerkimisele. Rõõmustasin toona. Tulemus osutus aga ersatsiks. Ikka nii võlts. Rääkimata toona alustatud suuremast objektist Kraavi tänavat pidi jõe poole. See on tõesti kuidagi eriti vuhvel. Kaasas olnud kohalik narvakas Ilja seletas, et tegu on “Linnapeade majaga”. Siia said elamise omavalitsuse töötajad või muidu need, kel linnavõimuga head suhted.
Läheduses Pimeaeda uitama me aga ei pääsenudki, tõkked puha ees. Ilja sõnul pidi selle Vana-Narva romantilise pargiala renoveerimine juba kahe aasta eest lõppema. Kuid näe, ikka justkui ehitavad…
Selline sai siis seekordne Narvas käik. Kindlasti tasuks seal pikemalt ringi vaadata. Muuseas üle kaeda vanalinna ümbritsevad bastionid, mis on igavesti uhked mürakad ja suuresti alles kui vanasti. Ehkki mitmel pool lagunema kippuvad.
