Lääne-Virumaal Kundas toimus selgi aastal üleriigiline noorema astme kooliteatrite festival Väike Lava, mis kandis järjekorranumbrit kaheksa.
Käina gümnaasiumi kooliteatri lastele oli see viies kord festivalile esinema minna.
Miks just Kundas? Mitmesentrimeetrilise tsemenditolmuga “isoleeritud” elektriliinide traadid ja tolmuhallikas ümbrus, mis mõtetest läbi käivad, ei reeda sealsete laste kõrgendatud teatrihuvi. Esialgu.
Kõik saab alguse inimesest – Väikese Lava ellukutsuja ja autor on Kunda ühisgümnaasiumi õpetaja Maarika Koks, kes nüüd suure ja kogenud tiimiga juba aastaid kenasti festivali korraldab. Tema juhendamisel astusid ka mitu sama kooli truppi üles huvitavate lavalugudega.
Olime varajased saabujad ja kohale jõudes läksime kõigepealt tsemendimuuseumi, mis asub tsemendivabriku vanas kontorihoones. Tutvusime seal tsemendi leiutamise ja kasutuselevõtmise looga, tootmisprotsessi ja vabriku ajalooga.
Saime giidi väga põnevast jutust teada, kuidas kunagi valmisid tsemendist diivanid ja kerkisid Rooma arhitektuuripärlid. Nägime Euroopa ainsat säilinud ja tsemenditootmiseks kasutatud pudelahju. Mis tunne võis olla klinkril pöördahjus keereldes? Vaatasime ja võrdlesime oma käe mõõtudega Eesti kuulsuste käejälgi tsemendis.
Kõige kuulsam mees Kunda linnas läbi aegade on olnud tsemenditehase rajaja mõisnik John Girard de Soucanton, keda rahvas kutsus Suka Antoniks. Mängisime temanimelist mängu otsides linnas tsemenditehase asutaja kujusid ja tegime koos trupiga pilti. Abjakad tulid esimeseks teiste tublide ees.
Ja siis algaski see kauaoodatud festival koos hümniga: “Teater, see on teater, see on meie laste teater“….
Kahel päeval oli meie vaateväljas 17 lavalugu. Kohtusime vanade tuttavatega ja leidsime uusi sõpru. Rakvere ja Jõgeva kooli lood, Konguta laste Grimmide muinasjutte ja väike Pikakannu kool Kornei Tšukovski lugudega pakkusid toredaid elamusi.
Meie esinesime luulekompositsiooniga “Ring ja ratas” ehk Ott Arderile mõeldes. Kõlasid Helin-Mari Arderi
loodud muusika ja laul. Eesriie avanes ja 14 Käina koolilapse suust kõlas: “Paigalseis on pimedus ja liikumine valgus./ Ratas hakkas veerema – eks ole ilus algus…” Lavale sõitis oma jalgrattal Ott Arder Eduard Transtoki kehastuses ja elas kaasa kogu etendusele.
Lavaloos elasid lapsed läbi oma muresid ja rõõme, igatsesid kutsikat, kirjutasid plangule ja lugesid sealt informatsiooni. Sammusid kooliteed ja koolikotis olid pliiatsid ja kumm, ning alul aabits, pärast lugemik. Meeldis maateadus just ning saadi viisi, õpetaja Kruvi saadeti suvepuhkusele, ise mindi merre ujuma ja vaadati täis igatsust mere kaldal suuri laevu. Millimallikas ja kõige ilusam asi oli pesa ja see, et on ema ja isa. Aeg lendas ja tuli unemetsade lendlemise aeg. Sirelioks jäi vaasi, millel ka vesi sees, õitsema. Vee valas sinna Ott Arder isiklikult, et anda väikesele lapsele elujõudu ja tulevikuks. “Rõõm pilgust hellast sünnib, lemmeläikesest./ Kõik, mis täna juba suur alguse sai väikesest.”
Eduard Ott Arderi rollis lahkus lavalt oma päevinäinud jalgrattal. “Elas kord üks küünal” – mõned sekundid Helin Mari Arderi loodud imekaunist meloodiat ja oligi lugu läbi.
Kundas sai meie trupp eripreemia kohaliku algupärandi tutvustamise eest.
Kui lugeda Sääre tirbi tee ääres olevalt pingilt, et Ott Arder on Kassarimaa kirjanik, siis seda enam on MEIE tunne tugevam.
Mulle meenub, kuidas Ott Arder käis meie koolis õpilastega kohtumas, oli äsja ilmunud tema “Igavene eesel”, mida ta hoogsalt autogramme kirjutades lastele jagas, kuidas ta koos nendega lustis, südamest naeris, õhupalle lõhki puhus ja pisut kurvemate lugude puhul tõsines.
2004. aasta jäi tal meie keskel olla viimaseks.
Kes teda tundsid, need teavad, kui lapsemeelne ja heatahtlik ta oli. Mul on nii hea meel, et laste südameisse ja hinge leidsid tee Ott Arderi kirjutatud luuletused ja loodan et nende soojus ja valgus saadavad meid kõiki ka tulevikus.
Kundas aga oli lastel veel suur diskoõhtu, lustlik rongkäik läbi linna ja kunstituba, kus sai meisterdada ja joonistada. Kunstipreemia said ilusate tööde eest Georg Rüütel ja Karlis Saarna.
Suur tänu Kultuurkapitali Hiiumaa ekspertgrupile, Käina vallavalitsusele ja lapsevanematele, kes kõik toetasid meie tänuväärset ettevõtmist.
TIIA KORV
Käina kooliteatri
juhendaja