HARDA ROOSNA Vabariigi president Kersti Kaljulaid ütles, et Hiiumaal meeldis neile väga ja meelsasti tahaksid nad jääda saarele kauemaks. “Me oleme kõik tundnud, et meile meeldib siin väga. Siin on mõnusalt rahulik ja väike, käe-jala juures – hea on ja tahaks küll kauem olla,” kiitis riigipea. “Kõik on väga rahul ja hea meelega jääksime kauemaks, aga Eesti on suur.”
Saareelu iseloomustamiseks kasutas vabariigi president, nagu paljud teisedki, omadussõnu rahulik, vaikne, väike. Suurlinnast tulnu jaoks on rahu ja vaikus meeldiv romantika, aga kahjuks sobivad need omadussõnad ka ääremaastumise iseloomustamiseks. Väike kool, vähe õpilasi ja vananevad õpetajad… Väikesed perearstinimistud ja pensionieas perearstid… Tühjaksjäänudd külad ja asulad on vaiksed ja rahulikud…
Taustal saarlasest riigikontrolöri Janar Holmi mure pensioniikka jõudvate Hiiumaa perearstide, õpetajate, politseinike ja päästjate pärast, küsisin riigipealt, kas tal on retsepti, kuidas peatada Eesti ääremaastumist.
KOV ei pea raha lunima
“Jah on,” vastas president Kaljulaid veendunult. “Ma esitasin selle retsepti riigikogu avaistungil sellel sügisel ja ma olen seda väga palju arutanud kohalike omavalitsustega.”
Riigipea tõi välja Eesti kohalike omavalitsuste elujärje võrdluse Euroopaga – kui Tallinn on 135 protsenti Euroopa Liidu keskmisest elujärjest, siis ülejäänud Eesti on 55 protsenti.
Probleemi põhjuseks nimetas ta, et Eesti maksubaas on hästi keskvalitsuse keskne ja kohalikul omavalitsusel ei ole iseseisvat maksubaasi peaaegu üldse.
“Kõike seda raha, mida omavalitsus saab, peab ta täiesti põhiseadusele mittevastavalt käima Tallinnas ministeeriumist lunimas – kes siis mingi asja jaoks annab, mingi asja jaoks ei anna ka,” kirjeldas riigipea. Ja rõhutas, et see ei ole kohaliku omavalitsuse mõte Eesti põhiseaduse järgi.
“Järelikult meie maksubaas tuleb ümber jagada – ümber jagada nii, et kohalikul omavalitsusel oleks sõltumatu tulubaas, mille ta võib maksudena kokku koguda ja vastavalt siis teha sellist omavalitsust nagu sealse piirkonna inimesed tahavad.”
Teisalt tuleks selliseid omavalitsusi tema meelest ka rohkem kontrollida ning riigikontrollil võib-olla peaks olema täiendav ja suurem õigus omavalitsust sellisel juhul auditeerida.
“Praegu saab ta seda teha eurorahade kasutamise üle piiramatult, aga mujal mitte. Kui tasakaalustav analüüs oleks ka olemas, siis mina usun, et meie suuremad ja võimekamad kohalikud omavalitsused, nagu need nüüd on, väärivad tegelikult palju suuremat iseseisvat maksutulu.”
Sel sügisel käisid ministrid Hiiumaal sõnumiga, milleks vald peab kasutama 1,2 miljonit eurot koroonakahjude kompensatsiooniks mõeldud investeeringutoetust. Kui mujal omavalitsustes oli see n-ö vaba raha investeeringuteks, siis Hiiumaa vallavalitsuse katse kasutada seda enda äranägemise järgi, summutati eos. Mida sellest arvate?
Vabariigi president Kersti Kaljulaid: “Meie andsime ja meie tõime! Minu arvates oleks kohalikel omavalitsustel õigus saada sõltumatut tulubaasi mitte ainult üksikisiku tulumaksust, vaid ka kõikidest teistest maksudest. Tänapäeva IT-võimalusi kasutades ei ole seda üldse keeruline jagada. Ja mis veel oleks tore – siis ei ole vaja neid ametnikke, kes täna seda rahavoogu niimoodi siia-sinna suunavad. Olekski maksutulu – lihtne!”
Samas pole see ju midagi uut – nii on rahajagamine käinud terve Eesti taasiseseisvumise aja, et Tallinnast öeldakse kohalikule omavalitsusele, kui palju, kuhu ja milleks?
Jaa, aga kui varem võis veel väita, et kohalik omavalitsus on pisike ja ei ole haldussuutlik, siis selle argumendi haldusreformi territoriaalne osa, mis on tehtud, võttis ju ära ja seda enam ei ole. Nii et nüüd on uus olukord ja nüüd tuleks sellele uuesti otsa vaadata. Minu arvates aasta enne kohalike omavalitsuste valimisi oleks selleks õige aeg, millal seda teha. See on see, mis on omavalitsuste jaoks kriitiline küsimus. See on see, millele me selle poliitaasta peaks pühendama. Selle retsepti esitasin ma sügisel riigikogule avaistungil, aga neil on seal tähtsamat teha – nemad tegelevad [abielu] referendumi ja kõige muuga.
