Aastaid riigikogus töötanud reformierakondlane Tarmo Mänd ja sotsiaaldemokraat Kalev Kotkas ütlevad, et nn katuseraha jagamisel on nii plusse kui miinuseid.
Olete saanud mitu aastat osaleda riigikogu nn katuserahade jagamisel. Mida arvate sellisest rahajagamise viisist?
Riigikogu liige Tarmo Mänd: “Võimalik, et selles nn katuseraha jagamises nähakse vahel ka poliitikute ambitsiooni endale enne valimisi tähelepanu tõmmata, kuid seda raha on ju eraldatud igal aastal ja mitte ainult valimiste perioodil. Tähtis on siinjuures see, et riigieelarve ei suuda kunagi jõuda neisse paikadesse sellise täpsusega nagu need nn katuseraha väikesed summad.”
Riigikogu liige Kalev Kotkas: “Niinimetatud katuserahade jagamise komme on niisama vana nagu riigikogu. Jagajaks on põhiliselt koalitsioon, vahel on jagunud ka opositsioonile. Riigieelarve kolmandale lugemisele saavad muudatusettepanekuid teha vaid fraktsioonid ja komisjonid, mitte üksikud saadikud, nagu mõni ajakirjanik siiani ekslikult arvab. Samas on selge ka see, et fraktsiooni ettepanekute tagant paistavad ka konkreetse saadiku “kõrvad”, aga ju siis on ta suutnud fraktsiooni või komisjoni veenda selle konkreetse rahaeralduse vajalikkuses. Kokkuvõttes on iga konkreetne rahaeraldus riigikogu kollektiivne otsus.”
Mis on sellise rahajagamise plussid-miinused?
Tarmo Mänd: “Iga saadik hoolitseb oma piirkonna eest ja selle raha abil saadetakse korda tänuväärseid asju, mis teenib laiemat huvi. Samas eraldatakse need summad konkreetsele objektile ja selle sihtotstarbelist kasutamist saab alati kontrollida.”
Kalev Kotkas: “Plusspoole pealt on see hea võimalus toetada neid organisatsioone ja tegevusi, kellele või millele riigieelarve kahel esimesel lugemisel raha ei jagunud. Miinuspoole pealt annab see kollasele ajakirjandusele võimaluse hakata punuma täiesti kohatuid vandenõuteooriaid.”
Kui palju laekus toetusesoove eelmisel aastal?
Tarmo Mänd: “Minul oli seekord jagada 25 000 eurot.”
Kalev Kotkas: “Kordades rohkem kui oleks olnud võimalik rahuldada.”
Kuidas valite nende hulgast organisatsioonid, keda toetate?
Tarmo Mänd: “Püüdsin seda piskut jagada kõige parema äratundmise järgi. Kõik saare omavalitsused oma pisikese summa said, välja arvatud Emmaste, kellega mul selles osas kontakti ei tekkinud.”
Kalev Kotkas: “Fraktsiooni arutelul tuleb oma ettepanekuid kaitsta, veenda kolleege, et need rahaeraldused on vajalikud ja sobivad meie väärtushinnangutega.”
Milliseid organisatsioone sel aastal toetasite?
Tarmo Mänd: “Olen pikka aega olnud seotud Kõpu rahvamaja rahastamise organiseerimisega. Seal on teha jäänud veel üsna vähe ja kahjuks eraldatud 5000 eurot kogu probleemi ei lahenda. Olnuks suurem summa jagada, oleks Kõpu rahvamaja ehk lõpuni valmiski saanud. Kärdla kiriku renoveerimist õnnestus samuti 5000 euroga toetada. See pole ühe kiriku jaoks küll suur summa, kuid osake sellest, et käivituks idee, hakata kirikus kunagi avalikke kontserte korraldama. Sain aidata ka sporti, nii Kõrgessaare Vaba Aja keskus kui Käina spordikeskus said kumbki 5000 eurot. Hellamaa perekeskuse sotsiaalmaja teise järgu projekteerimiseks läks samuti 5000 eurot. Olen varemgi keskuse rahastamisega tegelenud ja kavatsen sellega ka edasi tegeleda.
Kalev Kotkas: “Sotsiaaldemokraadid said sel korral Hiiumaal toetada Kärdla gümnaasiumi [10 000 eurot algklasside mööbli soetamiseks – toim], Pühalepa valda [5000 eurot sotsiaalmaja rekonstrueerimiseks – toim], Hiiumaa muuseumi [10 000 eurot Pika maja õppeklassi sisustamiseks – toim] ja Sõru merekeskust [50 000 eurot ajaloolise purjelaeva Alar rekonstrueerimiseks – toim].
Küsis HL
