Ravikodu oleks Kõpu kooli jaoks uus võimalus

Tänavune ETV saade “Jõulutunnel” kogub annetusi hingelt katkiste laste ravi­kodu rajamiseks Elva lähistele. Sarnastel põhimõtetel miljööteraapiat rakendava ravikodu kavatseb nüüd Kõpu kooli­majas avada ka Hiiumaa sotsiaalkeskus.
Kuna teenust, mille alt ravi­kodu looma hakatakse, nimetatakse ametlikult kinnise lasteasutuse teenuseks, ajas see ärevile kohalikud elanikud. Sotsiaalkeskuse juht Riho Rahuoja ja laste­keskuse juht Eve Voogla vastasid nende küsimustele novembris Kõpu koolimajas toimunud kohtumisel. Küsijaid oli kokku 16.
“Kõik selle teenuse osutajad on leidnud, et kinnise lasteasutuse teenus ei ole võib-olla kõige õnnestunum nimetus ja tuleks kasutada midagi muud – näiteks tugevdatud toetuse teenus,” ütles Rahuoja.
Ta selgitas, et kinnise laste­asutuse teenusele suunatakse lapsi kolmel erineval moel: kriminaalmenetluse seaduse (taotleja politsei, prokuratuur, kriminaal­hooldus), karistusseadustiku (taotleja prokuratuur) ja sotsiaalhoolekandeseaduse (taotleja kohalik omavalitsus) alusel.
Kriminaalmenetluse seaduse ja karistusseadustiku alusel suunatakse teenusele noored, kes on toime pannud kuriteo või väärteo ning kelle puhul kohus otsustab rakendada mõjutusvahendina alaealise kinnisele lasteasutuse teenusele suunamist.
Sotsiaalhoolekande­seaduse alusel suunatakse teenusele aga probleemidesse sattunud alaealised, kelle käitumine tema praeguses keskkonnas seab ohtu tema enda või kellegi teise elu, tervise või arengu.
Rahuoja kinnitas, et neil on kokkulepe – Kõppu tulevad lapsed ainult kohaliku omavalitsuse suunamisega.
Veel selgitas ta, et sotsiaalkindlustusamet (SKA) on välja töötamas teenuse uut kontseptsiooni, milles on suund teraapiapõhiste ja traumateadlike lähenemiste rakendamisele ning väiksemate rühmade/gruppide loomisele, et võimaldada noortele individuaalset lähenemist ja toetavat keskkonda.
Rahuoja lisas, et kontseptsioon lähtub sellest, et praeguseks on teadmised, kuidas neid lapsi aidata, oluliselt paremad.
Võimalus Kõpu kooli jaoks
Rahuoja rääkis, et juhul kui Kärdla põhikool kavatseb kahe aasta jooksul, kui valmib uus koolimaja, viia haridusliku erivajadusega õpilased Kärdlasse ja Kõpu õppekoha sulgeda – siis oleks ravikodu üks võimalus koolikompleksile rakendust leida.
Kõpu kooli plussideks nimetas ta head miljööväärtuslikku asukohta ning töötajaid, kel kogemus töötamisest keeruliste lastega. Oluline oli Rahuoja jaoks see, et Hiiumaale tuli Eve Voogla, kes on lõpetanud Tartu Ülikooli põhikooli mitme aine õpetaja ja sotsiaalpedagoogi erialal. Voogla on töötanud sarnaste lastega Tartu Herbert Masingu Koolis ja Pepleri Ravikodus, tutvustas ta sotsiaal­keskuse lastekeskuse praegust juhti.
Eve Voogla selgitas, et lastel, kes suunatakse kinnise lasteasutuse teenusele, võivad olla erinevad diagnoosid, emotsionaalsed probleemid, käitumishäired. Enamasti on tegemist hingelise traumaga, mis võib olla seotud lapse enda pere või mõne elusündmusega. “Minu jaoks ei ole olemas sellist last nagu paha laps, õigem oleks öelda, et lapsel on millegipärast paha olla,” lisas Voogla.
“Tahan natuke rahustada teid, sellist olukorda nagu nõukogude ajal, kus probleemseid noori oli siin koos hästi palju, ei teki. Ma saan väga hästi aru, et me toimetame siin vähemalt kaks aastat veel, võib-olla isegi rohkem, vaimsete puuetega lastega koos ja meil on ka vanurid. Me peame sellega arvestama,” kinnitas ta.
Mis saab edasi?
Kõrgessaare osavalla vanem Üllar Laid ütles, et vallavalitsus on otsuse heaks kiitnud ja üürileping liigub praegu rahandus­ministeeriumis kooskõlastamisel.
Vald sõlmib üürilepingu Kõpu kooli internaadihoone teise korruse kasutamiseks ja ruumid lähevad Hiiumaa sotsiaalkeskuse kasutusse. Seejärel osaleb sotsiaalkeskus SKA suunatud hankel. Kui hange on edukas, tuleb sotsiaal­keskusel leida nelja lapse jaoks kaheksa töötajat, kelle esmaseks koolitamiseks antakse aega paar-kolm kuud.
Teenusele suunatakse 12–18aastaseid lapsi. Kõpu ravikodu alustaks esialgu nelja lapsega, hiljem võib lisanduda veel kuni kaks last.
Praegu Kõpu õppekohas toimetuleku õppekava ja lihtsustatud õppekava alusel õppivad kümmekond õpilast kolivad kooli õppehoone teisele korrusele, kus saab olema ka nende õpilaskodu. Osa kooli ruume jääb ühiskasutusse.

Osavallavanem: HEVlapsed võiksid Kõppu jääda
Kõrgessaare osavalla vanem Üllar Laid ütles, et uus Kärdla koolimaja on projekteeritud nii, et ka Kõpu õppekoha lapsed sinna ära mahuvad. Samas leiab ta, et hariduslike erivajadustega ehk nn HEVlapsed võiksid siiski jätkata Kõpus ja ta on sellest rääkinud ka sotsiaal­osakonna juhataja Kairi Lõppega.
“Praegu käivad lapsed Kärdla koolis harjumas ja nad ei ole sellest eriti vaimustuses,” vahendas osavallavanem muljed. Kõpu õppekoha õpetajate tagasiside on, et peale Kärdla koolis veedetud päeva kulub lastel mitu päeva rahunemiseks.
“Tõsi küll, praegu on nad kooli üldruumides, uues koolimajas aga oleks nende jaoks eraldi hoonetiib,” märkis Laid.
Osavallavanem leidis, et kui vähegi võimalik, võiksid HEVlapsed siiski Kõpus jätkata. “Kaks eraldi asutust mahuksid sinna ära ja saaksime koos eduliselt hakkama,” kinnitas ta. Ühtlasi tähendaks see Kõpu poolsaare jaoks 15–20 töökohta, mis osavallavanema hinnangul oleks ülikõva tulemus.