Erik Riikoja Täpselt 25 aastat tagasi korraldas Rannap ise oma esimese ja ülimenuka kontserttuuri “Klaver tuleb külla” väikestes maakirikutes ja maalilistes Eestimaa paikades. Juunikuus tõstab Klaveripoeg taas – peale 12 aastast pausi – oma klaveri selga ja täidab 15 Eestimaa kirikut kauni muusikaga. Seekordne, juubelituur, jääb ühtlasi ka viimaseks, mille ta ise korraldab, ja selle tuuri viimane kontsert kõlab Kärdlas.
Mis pani tuuri lõpukontserdi paigaks valima Kärdla kiriku?
Helilooja ja muusik Rein Rannap: Eesti saared ja eriti Hiiumaa seostuvad minu jaoks suve ja puhkusega. Usun, et tuuri lõpus on kogu eeltöö ja organiseerimine juba tehtud ja olemine pingevabam, nii et saan kontsertide kõrval pisut ka suve ja loodust nautida. Ja ehk isegi head toitu – olen kuulnud, et Hiiumaal on tekkinud palju uusi põnevaid söögikohti.
Kui tihedad on Teie seosed Hiiumaaga?
Olen varasemalt sageli Hiiumaal pikalt puhanud ja kord isegi terveks suveks siin öömaja üürinud. Naudin väga Hiiumaa loodust ja inimtühje randu. Viimastel aastatel, kui mul on oma maakodu Läänemaal, sattun Hiiumaale harvem, aga alati, kui on võimalus, tulen siia hea meelega esinema – viimati Sõru Jazzil.
Kas kontserdikava eri esinemispaikades muutub spontaanselt või on see pigem pikalt läbi mõeldud?
Kontserdikava on kogu tuuri jooksul ühesugune. Seda tingib juba suur eeltöö ja näiteks ka valmis kavaraamat. Valin kava ikka väga pikalt ette. Sel tuuril on kavaraamat leitav internetist mu kodulehelt rannap.ee ja kavale leiab otsetee ka piletil oleva QR koodi kaudu. Praegune kava on eriti täpselt paigas: kuna poole kava ulatuses on kaasatud luuper ja ette programmeeritud arvutiprogrammid, siis mingeid muudatusi jooksvalt teha polegi võimalik. Poole kavast aga mängin ainult sooloklaveril.
Mis koht on tuuridel “Klaver tuleb külla” Teie muusikuteel?
Väga oluline koht. Algusaastatel, 25 aastat tagasi, oli see mulle üks põhilisi võimalusi esineda ja oma muusikat kuulajateni tuua. Tasahilju sai sellest traditsioon, kaubamärk ja mõnus võimalus Eestimaa suve nautida. 13 aasta jooksul, mil ma ise tuure korraldasin, toimus kokku 15 tuuri, kuigi neid on raske kõrvutada, sest osa oli suvel, osa talvel, osa üksi, osa koos lauljate ja teiste muusikutega, kontsertide arv tuuril kõikus viiest kuni ühel suvel 30 järjestikuse kontserdini. Vahepeal loobusin korraldamisest muusika kasuks, kuid nüüd tundsin, et juubelit on vaja ikka väärikalt tähistada, ja võtsin korraldamise taas oma õlgadele. Keegi teine nii keerulist ja riskantset asja teha ei võtaks. Mitmed tuurid on mind ikka ka Hiiumaale toonud, näiteks, kõige esimesel tuuril 1997 esinesin Käina kiriku varemetes ja Reigi kirikus, hiljem Kärdla kirikus. Aga olen siin esinenud korduvalt ka talvel, siis muidugi ilma klaverit kaasa toomata: Kärdlas, Käinas ja mujal.
Milline võiks olla esitamisele tulevate muusikapalade ühisnimetaja?
Ühisnimetaja võiks olla populaarne muusika: rannaplikult heakõlalised meloodiad. Selles kavas on läbi põimunud klassika, pop, rokk ja elektroonika. Pool kavast on armastatuimad palad ja laulud varasematelt tuuridelt, mis on kogutud ka värskelt valminud heliplaadile.
Teine pool on mu uus looming või uued seaded, mida luues pidasin juba silmas võimalust, kasutada korraga nelja klahvpilli ja arvutiprogramme. Olen kindel, et nii äratundmisrõõmu kui põnevust jätkub kõigile kuulajatele.
Milline on Teie side oma pillide, instrumentidega – kas selles on hingeline külg, millist tähelepanu nad vajavad, kuidas nad reisimisele vastu peavad?
Instrument on minu jaoks siiski vaid töövahend. Loomulikult otsin ja valin pille hoolega. Näiteks seekord tuuriks sobivat harmooniumi käisin algul vaatamas müügikuulutuste peale ja korralikku leidmata katsetasin neid lausa viies erinevas kirikus. Neid enam ei toodeta… Reisinud olen oma klaveriga palju kordi varemgi. Klaver kui pill peab transportimisele hästi vastu, sest eks ta sellise kaasas-kandmise-plaaniga 18. sajandi algul välja mõeldigi. Kontsertklaverit aitab heas vormis hoida iga kontserdi eel töötav häälestaja. Sedapuhku on mul pille kaasas rohkemgi. Süntesaator erilist hoolitsemist ei vaja, ja teine, niinimetatud ettevalmistatud klaver, mille keelte vahele olen paigutanud erinevaid materjale, et selle kõla muuta, ei peagi väga täpselt hääles olema, sest sellega tekitan pigem rütmipillide heliefekte, ja jätan need luuperisse korduma.
Kuivõrd mõjutab Teid see, et kirikud on eeskätt pühapaigad, lisaks sellele, et seal on hea akustika ja atmosfäär?
Ikka mõjutab. Suhtun suure respektiga kirikute tähendusse – nii kultuurilisse, traditsioonilisse kui religioossesse. Tunnen, et varem kirikus viibinud inimeste mõtted ja tunded on nagu ladestunud kiriku vaimsesse atmosfääri. Selles mõttes tunnen vahet vanemate ja uuemate kirikuhoonete vahel.
Kuidas piiritlete kristliku tunnetuse osa oma loomingus?
Heliloojana tajun sageli, et meloodiad jõuavad minu juurde, valmis kujul, kuskilt kaugelt. Kiriklikele tekstidele olen loonud mitmeid koorilaule ja Barcelona Sagrada Familia kirikus kogetud elamuse kirjutasin Kammersümfooniaks.
Küsis KATI KUKK
Rein Rannap
Klaveripoeg tuleb taas külla – 25 aastat hiljem
Kontsert teisipäeval, 21. juunil kell 19 Kärdla kirikus
Kontsert on ühes osas ja kestab poolteist tundi.
Kontsert pole sobiv väikelastele.
KAVA
J.S Bach: Prelüüd
Rannap: Kaljujoonised (2022)
Rannap: Päikeseklaver (2000)
Rannap: Tume päike (2022)
Rannap: Raagus sõnad
Rannap: Lihtne soov (2022)
Mozart: Türgi marss
Beethoven: Eliisele
Rannap: Tantsib klaveril (1997)
Rannap: Rahu
Rannap: Laps vaatab tähistaevast (1999)
Rannap: Iidsed loitsud (2022)
Rannap: Nii vaikseks kõik on jäänud
Rannap: Tõejärgne maailm (2020)
Joplin: Meelelahutaja
Chopin: Vihmapiiskade prelüüd
Beethoven/Rannap: Kuupaistetus
Rannap: Kellade juubeldamine (1999)
Rannap: Eesti muld ja eesti süda
Rannap: Kosmoseturisti blogi (2010)
Vanaisa valss (Trad.)
