Rahvusvaheline noortelaager Emmastes

Kaks nädalat veetis kolme riigi ligi pool­sada noort rahvusvahelise projekti vahendusel Emmastes laagris.
Laager, kus elasid 45 osalejat Eestist, Saksamaalt ja Rumeeniast, lisaks toetustiim, sai püsti 15. juulil.
Rumeeniast pärit Kinga rääkis, et on varemgi Eestis käinud. Tema hindab kõrgelt taolise projekti kaudu saadavat kogemust.
“Eelkõige saab siin inglise keelt praktiseerida, aga ka töökogemust ja uusi sõpru,” hindas Transilvaanias elav neiu, kellele jäi kõige rohkem meelde meie ilus meri.
Tartus elav Robert on projektis kaasa löönud kõik kolm aastat. Ta on varem küll Hiiumaal, täpsemalt Paladel käinud, ent nüüd õppis saart rohkem tundma.
“Märksõnad, mis kohe esile kerkivad, on sõbrad, kultuur, positiivsed emotsioonid,” vastas noormees palvele laagrit kirjeldada. Veel hindas ta seda, kuidas suure selts­konnaga saab suure töö – näiteks korvpalliväljaku puidukaitse­vahendiga üle tõmmata – kiiresti ja korralikult tehtud.
Hea koostöö tõi laagri Emmastesse
Projekti mentoriks olnud MTÜ Noored Toredate Mõtetega juhatuse liige Piret Eit selgitas, et paljuski oli tegemist vabatahtliku töö laagriga. “Töö on hea võimalus inimesi suhtlema saada,” selgitas Eit.
Pärast tööd toimusid analüüsivad arutelud. Lisaks said noored tehtud töö noortepassi kirja panna. Mõnes riigis on see väärtuslik CV osa, mis annab tööjõuturul eelise.
Plaani järgi pidi laagris osalema igast riigist 15 noort vanuses 14–26 aastast. Ewoka ja Eramus+ projektide puhul on see tavapärane, kuna lähtutakse võrdsuse printsiibist. Ent kuna sakslasi tuli vähem, sai Eesti kolm lisakohta.
Kohtutud on juba kahel korral varem, korra Saksamaal ja korra Rumeenias. Nüüd siis oli Eesti kord võõrustada. Kuna Saksamaa poolne partner Stefan on juba Eesti vabariigi taastamisest peale Eestiga koostööd teinud, aga saartele veel polnud jõudnud, otsustas see laagri asukoha.
“Ka teised Hiiumaa piir­konnad olid kaalumisel,” selgitas Eit, et just varasem positiivne koostöö noorsootöötaja Kristel Pisaga langetas valiku Emmaste kasuks.
Tegid olulist tööd
Laager oli jaotatud kolme perioodi. Esimene tähendas heakorratöid noortekeskuse, spordihalli ja Tohvri hooldekodu juures. Noorteka juures langetati puid ja rajati lõkkeplats, mida edaspidigi kasutatakse, Tohvril laoti puid kuuri.
Emmaste spordiklubi esimees Tõnis Saarnak leidis, et noorte tehtu aitab kaasa spordirajatiste säilimisele. “Korvpalliväljaku kate on nüüd märksa kasutaja­sõbralikum,” ütles Saarnak, lisades, et mõned lauad tuleb sel siiski omade jõududega veel välja vahetada. “Rannavõrkpalliväljak sai ka läbi kaevatud, nüüd on see liivaväljak, mitte muruväljak.”
Tööde juures oligi oluline teha tööd algusest lõpuni, et noored saaksid oma silmaga ka tulemust näha.
Teine periood tähendas vaba­tahtlikku tööd Hiiu Folgi ja Laste Vabariigi juures. Eelkõige panustati keskkonna­tiimis ja turvameeskonnas. Viimases oldi noortega nii rahul, et folgi korraldajad kutsusid neid järgmiseks aastaks tagasi. Osalejad ise kiitsid maitsvat toitu, mida neile pakuti.
Laagri kolmas periood sisaldas ringreisi Hiiumaal, hiljem ka Saaremaal ja Tallinnas, ning kogemuste vahetamist, kus senitehtu üheskoos läbi arutati.
Lisaks tehtud töödele on Emmaste piirkonnale kasuks ka saadud kontaktid, mille kaudu on võimalik uusi Erasmus+ projekte algatada. Noorsootöötaja Kristel Pisa, kes toimunud laagrit eest vedas, võib Emmaste noortele edaspidi julgelt sarnaste projektide kaudu väljundit pakkuda, arvas Piret Eit.