Maavanem Riho Rahuoja ütles, et teda üllatas Hiiu maakonna esikoht Eestis rahvastikuvähenemise suhtarvu poolest.
Rahva ja eluruumide loenduse lõplikel andmetel sai suurima rahvastikukaotuse osaliseks Hiiu maakond, kus elanike arv võrreldes
2000. a rahvaloendusega vähenes paari tuhande inimese võrra ehk 19 protsenti.
Hiiu maavanem Riho Rahuoja ütles, et nii suur elanike arvu vähenemise protsent üllatas: “Arvasin, et me ei ole rahvastikuvähenemise esirinnas ja näiteks Kagu-Eestis on olukord hullem.”
Teine, mis tema hinnangul on Hiiumaal teistmoodi kui mujal maakondades, oli tõmbekeskuse, Kärdla tühjenemine – kui mujal maakondades tühjenesid valdavalt äärealad, siis Hiiumaal oli palju ka pealinnast lahkujaid – üle 700 inimese. “Meil ei ole ääremaad nii tühjaks jooksnud,” nentis maavanem.
Suur vahe elanikeregistriga
Kui võrrelda rahvastikuloenduse ja Hiiumaa elanikeregistri numbrit, on vahe muljetavaldav. Tänavu 1. oktoobri seisuga oli registris 10 095 elanikku, see on 1613 inimest rohkem, kui andis tulemuseks REL 2011.
Oletatavasti on need inimesed, kes oma sissetulekutelt laekuva tulumaksuga soovivad koduvalda või suvekoduvalda toetada.
Tasapisi väheneb ka elanikeregistris olijate arv, nii oli see tänavu 1. jaanuaril 10 123 ehk 28 inimest enam.
Riik peaks võtma vastutuse
Peamise põhjusena nimetas Hiiu maavanem töökohtade nappust. “Tööd ja töökohti pole – meil kõigil on see mure,” ütles maavanem ning pakkus ka lahenduse. “Riigi regionaalpoliitika peaks muutuma ning riigil peaks olema mingi vastutus tasakaalustatud regionaalse arengu eest,” ütles Rahuoja.
Ta avaldas lootust, et uue arengustrateegia rakendamise perioodil tuleb riigilt Hiiumaale rohkem abi.
Rahuoja ütles, et kohalikel omavalitsustel puudub suutlikkus töökohti luua, parimal juhul saavad nad olla ettevõtjatele toeks. Ka on praegu ebaselge, mis on kohalike omavalitsuste ülesanded ja kuidas on need riigi poolt rahastusega kaetud.
Valga linnapea Kalev Härk ütles AK uudistesaates, et kohalike omavalitsuste rahastus ei peaks olema nii napp nagu praegu, 17–18protsenti riigi tuludest, vaid kohalike omavalitsuste tasandil tuleks jagada 50 protsenti riigi tuludest, nagu kaasaegsetes Skandinaavia või Põhjala riikides.
“Rahvastikuloenduse tulemus näitab, kuidas riigi tasemel oleme ebaõnnestustud ühtlase arengu tagamisel,” nentis Härk.
Elanikke kaotasid kõik Eesti maakonnad, välja arvatud Harjumaa ja Tartumaa. Suur oli rahvastiku vähenemine ka Järva-, Jõgeva- ja Viljandimaal – 18 protsenti. Naabrite juures Saaremaal loendati 13 ja Läänemaal 16 protsenti vähem elanikke kui aastal 2000.
Rahvastikku on kaotanud ka kõik linnad, isegi Tallinn ja Tartu. Pisut on kasvanud ainult kolme linna, Saue,
Maardu ja Keila elanikkond. Kuressaare elanikkond vähenes kahe rahvaloenduse vahel 1759 elaniku võrra ehk 11,8 protsenti, Haapsalu kaotas 1803 elanikku ehk 15 protsenti ja Kärdla 723 elanikku ehk 19,2 protsenti.
Võrreldes eelmise, aastal 2000 toimunud rahvaloendusega on Eesti elanikkond kahanenud 75 597 inimese ehk 5,5 protsendi võrra. Statistikaameti andmetel elab Eestis püsivalt 1 294 455 inimest.
