Puski päeval tegi Haridusselts Edu esimesena Hiiu saarel kingituse Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks – selleks on kirikuhoone taastamine.
Kodukant Hiiumaa juhatuse esinaine Ester Tammis tervitas Haridusselts Edu ja kohalike külainimeste algatust päästa Puski õigeusukirik hävingust ning taastada see vähemalt nii, et kunagi saaks hoonesse turvaliselt siseneda.
“Mul on hea meel, et te olete tulnud kokku, et teha midagi ära oma juurte hoidmiseks ja oma kogukonna heaks,” ütles Tammis.
Ta tõi kohale ka vabariigi sünnipäevakingituse märgise “Eesti Vabariik 100 Puskil 12.08.2017”. Seltsi liikmed Agu Kohari ja Riho Rahuoja kinnitasid selle kiriku uksele.
Puski ajaloost
Luidja haridusselts Edu liige Leili Väljas ja teisedki on aastaid kogunud Puski ja Luidja kandi ajalugu. Seekord oli kutsutud rääkima kolm külalisesinejat.
Hiiumaa muuseumi teadusdirektor Helgi Põllo rääkis Puski esmamainimisest
16. sajandil, aga ka Ümarkantsi mäest kui nn valetuletorni kohast, Puski koolist ja isikutest, kes selle kandiga seotud. Siinse kooli õpetaja oli ka Elmar Vrager, kes polevat hästi viisi pidanud ega suutnud klassis korda hoida. Siit on pärit kunstnik Kaljo Põllu, kellega viimast kohtumist Helgi Põllo meenutas. Veel rääkis ta Puski kooli eriti heal tasemel käsitööõpetusest, mille tulemusi tahetaks ka muuseumi kogudesse saada. Näiteks õlgkübarad, savist loomad või koolipoisikõrgune tuuleveski, mis kõik valmisid Puski kooli tundides.
“Õigeusukoolide tase oli üldiselt võrreldav kihelkonnakoolide tasemega ja neis käisid õppimas ka luterlased, et saada paremat haridust,” selgitas Põllo. “Nii on õigeusukoolidel olnud hariduselus tähtis roll.”
Põllo rääkis, et mälestused Puskist toovad esile ka huvitavaid fakte, mis omakorda tekitavad uusi küsimusi. Nii näiteks olevat koolis olnud klaver, mis ostetud mingi mõisa vara müügi oksjonilt ja Puski kiriku kellad olevat viidud Nižni Novgorodi.
Kirik kui portaal
Kirikuarhitektuurist, kirikute ehituslikust arengust ja kiriku arhitektuursest sümboolikast rääkis Tauri Tölpt. Ta kirjeldas kirikuid kui portaale ning ikoone kui aknaid, mille kaudu saab inimene kujutletavalt minna teispoolsusesse.
“Minu isiklik arvamus on, et kui taastada üht kirikut, siis üritagem taastada sellest seesama kirik. Kui teeksime selle pubiks või ööklubiks, kaob aja jooksul kiriku olemus ja need, kes sinna lähevad, ei pane enam isegi tähele, et see on kirik – see muutub lihtsalt üheks hooneks,” ütles Tölpt. Ta tõi näiteks nõukogudeaja, kui kirikutest tehti laod või spordihooned ja neilt võeti maha tornid ja ristid – sellega kadus ka hoone algne olemus. Tema soovitus oli anda Puski kirikuhoonele roll, mis sel oli algselt.
Varemetest kirikuks
Muinsuskaitseameti nõunik Dan Lukas meenutas aastat 2005, kui ta Hiiumaale inspektoriks tuli. Tollal olid kõik õigeusukirikud avariilises seisukorras, praeguseks on neli neist juba heas või rahuldavas seisukorras. Avariilised on veel kaks: Puski ja Kuri kirik. Need kaks olid mõlemad targu võetud muinsuskaitse alla kui varemed – polnud ju lootustki, et keegi need kunagi hävingust päästaks.
“Esimesel aastal tegelesin väga aktiivselt sellega, et muuta Puski varemetest tagasi kirikuks,” meenutas Lukas. “Tuleb tunnistada, et see jäi Tallinnas peaaegu märkamatuks ja läks üsna libedalt läbi – ütlesin, et siin on ju kõik katused peal, mis varemetest te räägite, kui meil on võimalik säilitada see kirikuna.”
Kokku on amet ja pühakodade programm kiriku konserveerimist toetanud neljal korral. “Need võitlused, et sealt raha saada, on olnud kohati meeleheitlikud, aga natuke on ikka saadud,” oli Lukas rahul. “Nüüd saame öelda, et kirikutorn seisab julgelt kakskümmend viis aastat veel.”
Tema hinnangul on 2006. aastast Puski kiriku seisukord paremaks läinud: “Hoiame avariikatust peal ja läbijookse on võrdlemisi vähe, see tähendab, et müürid on kuivad ja karniisid püsivad.”
Lukas kiitis külaseltsi, kelle algatusel on hakatud kiriku ümbert puid maha võtma. “Meie oleme harjunud Puski kirikut siin metsas vaatama, aga arhitekti poolt on see loodud lagedale, et kirik oleks peamistest lähenemissuundadest näha kolme-nelja kilomeetri peale,” selgitas Lukas.
Ta ütles, et kui kirik taas maanteedele paistma hakkab, toob see hoonele rohkem tähelepanu ja võiks saada Puski kiriku jaoks päästerõngaks.
