Kärolyn Kongi Sarah Body tuli Prantsusmaalt Hiiumaale veebruaris Erasmus+ Euroopa vabatahtliku teenistuse projekti “Challence yourself!” kaudu ja see on tema esimene kogemus vabatahtlikuna.
“Lugesin internetist programmi kohta ja otsustasin Hiiumaale tulla, sest armastan lastega töötada ja olen Prantsusmaal seda juba viis aastat teinud,” rääkis Sarah. Ta soovis teada, kuidas on töötada mõnes teises riigis ja kultuuris ning õppida uut keelt.
Eesti ja Hiiumaa osutusid valituks paljude teiste riikide seast. Sarah sõnul ei ole just palju inimesi tema kodumaal, kes oleks midagi Eestist kuulnud, veel vähem neid, kes siin käinud ja keelt õppinud.
Mingit ettekujutust Sarah`l Hiiumaast enne saabumist polnud. “Vaatasin küll internetist, aga ei leidnud eriti pilte ja infot,” märkis ta. Kohale jõudes oli Sarah väga üllatunud, kui vaikne ja erinev Prantsusmaast siin on.
“Arvan, et oli väga hea idee siia tulla, sest koju tagasi minnes olen uue kogemuse võrra rikkam ja ma tean, et Prantsusmaal pole ühtegi Hiiumaale sarnast kohta – hea kogemus avastada midagi hoopis teistsugust.”
Harjumatult reserveeritud
Sarah leiab, et siinsed inimesed on prantslastest hoopis erinevad. “Meil on täiesti normaalne puudutada teist inimest, kohtuda ja rääkida inimestega, keda sa ei tea.”
Eestis on aga tema meelest raske teistega tutvuda, sest siinsed inimesed on reserveeritud. “Olen õppinud olema samasugune ja oma arvamust endale hoidma,” ütles Sarah.
Tema sõnul on näiteks Prantsusmaal põsesuudlus tervituseks täiesti normaalne. “Siin aga vaadati mind kohkunult, et miks sa mind puudutad. Nüüd tean, et eestlasele on oluline, kui sul on oma isiklik ruum.”
Esmapilgul tundusid eestlased Sarah`le väga häbelikud: “Aga kui nendega rääkida, tekib hoopis teine arvamus. Mulle tundub, et kui eestlasele aega anda, siis on nad väga jutukad.”
Meie noored iseseisvamad
Töö Kärdla noortekeskuses osutus hoopis teistsuguseks, kui ta eeldas. “Prantsusmaal tuleb lastega päeva jooksul väga palju koos ette võtta, siin aga on lapsed iseseisvamad ja see teeb töö hoopis teistsuguseks kui kodus,” nentis ta.
Sarah leiab, et erinevus on selles, et prantsuse lapsed on väga sõltuvad oma vanematest ja täiskasvanutest, aga siinsed jälle väga iseseisvad.
Nii on ta ka ise Hiiumaal olles õppinud ka oma töös olema iseseisvam. “Prantsusmaal öeldakse mulle, mida päeva jooksul lastega tegema pean, siin pean aga ise otsustama ja neile tegevust leidma,” rääkis ta.
Algul oli ta niisugusest süsteemist väga üllatunud ega osanud midagi peale hakata, nüüdseks aga sellega harjunud. “Arvan, et kui tagasi Prantsusmaale lähen, siis olen ise ka iseseisvam ja see tuleb mulle töös kasuks, sest ma pole enam lihtsalt töötaja, kes käsklusi täidab, vaid oskan ka ettepanekuid teha ja leian uusi ideid,” tõi Sarah välja positiivse külje.
Õppis eesti keelt
Hiiumaal elades õppis Sarah ka eesti keelt. “See oli väga raske, sest hääldus on hoopis teistsugune kui prantsuse keelel,” märkis ta. Ta tõi näite, et kui Eestis hääldatakse u, siis Prantsusmaal hoopis ü.
Lisaks oli tema jaoks võõras, et eesti keeles on palju samu sõnu, mis tähendavad erinevaid asju. “Minu eesti keele õpetaja pingutas väga ja mulle meeldis õppida ning end proovile panna,” on ta keeleõppevõimalusega rahul.
Raske olla lähedastest eemal
Sarah sõnul on tal Hiiumaal raske, sest vaba aega on palju ja sellega pole eriti midagi peale hakata. See aga tekitab igatsust pere ja sõprade järele. Kuna ta on oma pere ja sõpradega väga lähedane ning tal on neist raske eemal olla, otsustaski ta varem koju tagasi minna. Nii pidi Sarah esialgu jääma saarele jõuludeni, aga lahkub juba sel nädalal.
“Prantsusmaal on mul hoopis teistsugune elu kui siin. Näiteks kui tahan sõpradega kohtuda, siis teen seda. Siin aga on keeruline üldse kellegagi kohtuda, sest pole eriti noori ja neile suunatud üritusi,” kirjeldas ta erinevust kahe paiga vahel.
Samas on ta Hiiumaal avastanud endas hoopis teistsuguse külje ja katsetab uut elu: “Jalutan lihtsalt tänavatel ja metsas ning võtan aega endale – arvan, et olen enda kohta siin olles väga palju avastanud.”
Hoolimata sellest, et ta otsustas Hiiumaalt varem lahkuda, on Sarah õnnelik, et siia tuli: “Tean nüüd, mida ma elus tahan ja mida mitte.”
Maapiirkonnad erinevad
Noorsootöö spetsialist Liisa Otsak ütles, et õppis koostööst Sarah`ga peamiselt kultuurideülest koostööd ja suhtlust. “Kuigi oleme temaga pealtnäha sarnased ja muuhulgas ka ühevanused, teeb erinev kultuuritaust meist kaks täiesti erinevat inimest,” märkis Otsak.
Tema sõnul oli väga põnev kuulda Prantsusmaa noorsootöö korraldusest, kommetest ja ka perekonnatavadest.
“Eestist erinev kultuuriline taust selgitab ka seda, miks oli Sarah`l keeruline meie saarel kohaneda. Loomulikult on mul kahju, et ta siin enda kohta ei leidnud, samas ei pane ma kuidagi pahaks tema lahkumist,” ütles Otsak.
“Hiiumaa on tõepoolest üks ääretult rahulik ja vaikne paik, mis ei sobigi kõigile inimtüüpidele. Ei saa mainimata jätta, et prantsuse maapiirkond ja eesti maapiirkond on kaks täiesti erinevat mõistet.” Otsak nentis, et välismaalasel on raske ette kujutada ja harjuda sellega, et meil tõepoolest ongi päevi, kus sa ei kohtagi tänaval ühtegi inimest ja saad ainult ise endale meeldivat seltskonda pakkuda.
Hiiumaa noorsootöö keskus on alates 2013. aastast erinevate projektide kaudu toonud saarele kokku 11 vabatahtlikku – nii Kärdla noortemajja, Emmaste noortekeskusesse, Kärdla lasteaeda kui ka Kärdla raamatukokku.
