Hiidlased on sel aastal ära tabanud, kui suur väärtus on oma keelel ja on päris pöördes sellest kui kaunis keel neil ikka on. Seda tõestavad nii “Hiiu sõnaraamatu” ootamatult suur menu kui tung MTÜ Hiiu Öko hiiukeelsetele etendustele Suuremõisas.
Kahju, et hiiu keele rääkijaid on vähe järele jäänud, aga suur rõõm, et neid ikka on. Kaks neist, Tabor Marguse ja Kokla Järvi tõid meie ette lavale Viidik Aivar ja Sinijärv Jane MTÜst Hiiu Öko. Suur tänukummardus neile, kes nad hiiu keele lavale toonud ja raamatusse raiunud.
Kokla Järvi ütles ju küll, et hiiu keelt on raske kirjutada, aga Viidik Aivar jälle, et need mamma lood tuleb igal juhul üles kirjutada, maksku, mis maksab. Ja õigus tal on.
Tabor Marguse räägitud vana aja lood toovad praegustele kuuekümnestele silme ette su oma vanaema ja ühtäkki hakkad mõistma tema, lihtsa maanaise eluvilosoohviat. Ühest küljest on see nii lihtne, teisalt püsinud läbi igasuguste eluraskuste nii eluterve ja hooliv.
Jutustajaga lustlikult kaasa naerdes märkad äkki, kuidas on ajad muutnud ja et uue järel joostes, on teel maha jäänud või lausa kaotsi läinud midagi väärtuslikku.
Jääb vaid soovida, et see ind ja huvi jätkuks, et kohaliku keele rääkijaid oleks rohkem ja MTÜle Hiiu Öko palju edukaid projekte.
Järgmine samm võiks olla Hiiu Instituudi asutamine – hiiu keel ja kultuur vääriks seda. Ikka selleks, et hiidlaste omakultuurihuvi püsiks ja hiiu keel kõlaks.
24. juuli 2015
