Aastast-aastasse algab igal kevadel see üks ja sama teema – kulupõlengud. Ükskõik, kui palju teavitustööd ka ei tehta, ikka leidub neid, kes keelust hoolimata lõkkeid teevad ja hoolimatusest kulupõlenguid põhjustavad.
Reedest pühapäeva õhtuni pidid Lääne-Eesti päästjad kustutama 30 kulutulekahju. Ära põles üle 35 hektari kulupõlde ja metsaalust. Põlengute kustutamiseks kulus kokku üle 29 töötunni. Esines olukordi, kus kõik päästeressursid olid hõivatud ja päästjad pidid töötama võimete piiril. Üle poolte ehk 18 kulutulekahju süttis lõkkepõletajate tõttu, kes süütasid lõkked tuulise ilmaga või jätsid lõkked järelevalveta põlema. Nii ka Hiiumaal.
Hiiumaa päästepealik Hannes Aasma rääkis, et reedel põletati Käinas metsas oksi, mindi koju ja jäeti lõke omapäi. Lõkkest lennanud säde aga süütas kulu ja paljaks põles terve lank, 4 hektarit. Samalaadne lugu juhtus ka Kärdlas, kus reedel tehtud lõkke puhus laupäeval tõusnud tuul niipalju elule, et sädemest tekkis kulupõleng. Õnneks saadi sealgi jaole, enne kui suurem kuri karja oleks jõudnud. Igal pool Eestis nii hästi ei läinud ja tules hävis ka maju.
Hannes Aasma paneb lõkketegijaile südamele: “Kevadel tehtud lõke kustuta veega! Loodus on nii kuiv, et ka kõige väiksem säde võib kulu süüdata!”
Hiiu Leht rõhutab, et päästja töö on raske ja ohtlik. Miks seada neid tänuväärse töö tegijaid teadlikult ohtu ja tekitada neile lisatööd?
Mõelda vaid, mis juhtuks, kui samal ajal kui kõik päästeressursid on hõivatud kulupõlengutega, mis tekkinud kellegi lollusest, peaks põlema süttima kellegi kodu ja sinna õigel ajal appi ei jõutagi?
Ka tuleb kulupõlengute kustutamise raha meie kõigi ühisest rahakotist. Milleks niisugused mõttetud kulutused?
Suurt kahju tekitavad kulupõlengud loodusele, sest kulutules hukkuvad ka meie väikesed sõbrad: putukad, konnad, siilid ja pesitsemist alustavad linnud. Tuleleekides maja ja poolpõlenud siil on vaatepildid, mis jäävad valusalt mällu.
17.aprill 2018
