Tänavu esimesel poolaastal alustas keskkonnainspektsioon 736 keskkonnaalast menetlust seoses keskkonnaalaste õigusrikkumistega, sh 719 väärteo- ja 17 kriminaalmenetlust. Hiiumaal alustati esimesel poolaastal 6 väärteomenetlust, kõik seoses ebaseadusliku kalapüügiga.
Ka mujal Eestis tuvastati sarnaselt varasemate aastatega kõige arvukamalt kalapüügirikkumisi, mille põhjal alustati 350 väärteo- ja neli kriminaalmenetlust.
Lisaks avastasid ja eemaldasid inspektorid veekogudest 561 korral selguseta kuuluvusega püügivahendeid, peamiselt ilma nõutava tähistuse ja märgistuseta nakkevõrke. Hiiumaal leiti ja eemaldati püügilt 16 korral selguseta kuuluvusega püügivahendeid.
“Selguseta kuuluvusega nakkevõrgud on probleem, millega tuleb kahjuks pidevalt tegeleda, sest neid kipuvad püügile seadma nii harrastuspüüdjad kui ka kutselised kalurid,” ütles Leili Tuul keskkonnainspektsioonist.
Väärteomenetluste seas oli arvukamalt veel jäätme- ja jahiseaduse alusel algatatud menetlusi, vastavalt 114 ja 68 väärteomenetlust. Ülejäänud 187 väärteomenetlust jagunevad üheksa erineva valdkonna vahel.
Keskkonnalaste rikkumiste eest määrati Eestis trahve kogusummas üle 100 000 euro. Hiiumaal määrati esimese poole aastaga trahve kokku 420 eurot.
Kui kogu Eestis hinnati keskkonnaalaste rikkumistega kaasnenud kahjusummaks kokku üle 157 tuhande euro, siis Hiiu saarel kuue kuu jooksul keskkonnakahju ei tekitatud.
