Maie Vikerpuur Riikliku seire andmetel on 50 aastaga ehk aastatel 1970–2020 laglede arvukus kasvanud 10 000lt linnult 150 000 linnuni. Keskkonnaameti äsja valminud hanede ja laglede kaitse ja ohjamise järgmise viie aasta tegevuskava (vt lisalugu), aga saartel ja Lääne-Eestis hanelisi põldudelt küttides peletada ei luba.
“Suuri rändlinnuparvesid lendamas näha on võimas vaatepilt, kuid põldudele teevad nad palju kahju küll,” rääkis Karli Kattel, saare suuremate teraviljakasvatajate sekka kuuluvast osaühingust HK Kodeste.
Tavaliselt peetakse peamiseks kahjutekitajaks hanelisi, aga Kattel ütles, et samamoodi teevad nende põldudel paha ka luiged ja sookured. Kui haneliste ränne kestab poolest märtsist poole maini, siis luiged on peaaegu terve talve läbi paigal olnud. “Ju luiged arvavad, et see on hea toidulaud ja ei tahagi kuhugile mujale lennata, aga sookured ilmuvad põldudele sügisel, kui viljad valmis saavad ning nad ei tahagi seda eriti süüa, vaid trambivad vilja hektarite viisi maha.”
Linnud võtavad oma
Katteli sõnul on raske hinnata, kui suur rändlindude tekitatud kahju täpselt on, aga see pole pisikahju, vaid märkimisväärne. “Kevadel, kui haned on põldudest üle käinud, siis on seal kohe silmaga näha mustaks söödud platsid ja sealt enam midagi praktiliselt oodata ei ole,” kirjeldas ta. On ka selliseid põlde, mis tuleb lihtsalt kevadel uuesti üle külvata ja panna näiteks suvivili peale.
“Kui tuhat lindu istub üksteise kõrval pool päeva kuskil põllu peal, siis nad söövad sealt kõik maapealse söödava osa ära ja kuigi taim tuleb hiljem uuesti üles, siis saagikus kindlasti kannatab selle all, sest selle taime kasv on pidurdunud,” selgitas Indrek Sammal osaühingust Reigi Agro. Tema hinnangul on kahju eri kultuuride kaupa erinev. Samuti on ta tähele pannud, et mida suuremad on põllumassiivid ja mida kaugemal asustusest, seda suuremad on linnukahjud.
Toomas Remmelkoor rääkis, et kevadeti suudab rändlindude kirju seltskond üksjagu kahju teha ka Harju talu teraviljapõldudel, mida Hiiumaa kirdeosas on umbes 400 hektarit. “Eks linnud võtavad oma,” nentis ta, sest on teada, et rändlinnud tulevad siit toitu otsima. Esmalt tulevad nad viljapõllu peale ja künnimaale – sinna, kust saavad orase- või taliviljatõusme kätte. Mõne aja pärast kolivad rohumaade peale, kui sealt hakkab uut ja uuemat toitu kerkima. Kahju täpset suurust ta hinnanud ei ole.
Hüvitiseks 3200 eurot
Emmaste lähistel asuva Kraaviperve talu peremees Even Suislepp on vanaisalt-vanaemalt päritud maadel teravilja kasvatanud paaril viimasel aastal, talus on teravilja all ligi 250 hektarit. Kuna eelmisel aastal oli linnukahju suur, uuris ta keskkonnaametist hüvitamise võimalusi ja kasutas neid. Ka sel aastal teatas ta juba ametisse, et luiged on põllu peal kahju teinud ning neil päevil pidi tulema ametnik hindama kahjustuse ulatust. Sügisel võrreldakse selle aasta ja eelmise aasta saaki ning keskkonnaamet kompenseerib vahe, kuid mitte rohkem kui 3200 eurot ühele ettevõttele aastas. “See hüvitis on abiks, aga senistele arvutustele tuginedes näen, et põldude pindala arvestades on tegelikud kahjud palju suuremad,” ütles Suislepp.
Heidutusjaht rangelt piiratud
“Raske öelda, mis see kõige õigem abivahend oleks, et linde põllult peletada,” oli Karli Kattel nõutu. Päevas mitu korda põldusid läbi sõita ja linde peletamas käia võtab tohutu aja ja mõju on lühiajaline.
Eelmisel aastal lubas keskkonnaamet loa alusel ja rangelt piiratud tingimustel kevadist peletusjahti hanedele. Maaomanikuna taotlesid nad loa, aga see jäi kasutamata. “Sellega kaasnes nii palju muid kohustusi ja paberitööd, et loobusime,” põhjendas Kattel, kelle arvates on heidutusjaht ometi kõige efektiivsem heidutusviis. Tänavu ei ole Hiiumaal heidutusjaht lubatud.
Teatud aja tagant pauku tegevaid peletuskahureid ei saa tema sõnul kasutada, sest see häiriks neid, kes põldude lähedal elavad. Samal põhjusel eelistab Indrek Sammal kasutada pigem vilkuvaid ja läikivaid objekte, mis aitavad linde eemal hoida ning on plaksutamisest ja vehkimisest siiski tõhusam meetod.
Rohkem aega põlluharimisele
Even Suislepp ütles, et kavatseb tänavu peletuspaugutajaid proovida ja lootis, et ümbruskonna elanikud teda mõistavad, kui ta neile oma plaani selgitab. Ta hankis hiljaaegu oma varustusse automaatse gaasipaugutaja, mille ta plaanib panna põlluäärde ja mis kindla intervalli järel hakkab pauku tegema. “Arvatavasti linnud taipavad minema lennata ega ole kohe natukese aja pärast tagasi,” pani ta 800 eurot maksnud seadmele suuri lootusi. Pool hinnast jääb Suislepa sõnul tema kanda ja pool summast kompenseerib keskkonnaamet. Kulu hindas ta üsna suureks, eriti kui arvestada, et põlde on palju ja seadmeid peaks mitu olema.
Sobiva lahenduse otsingul on ta ühe variandina kaalunud ka abilise palkamist peletamistööle. “Oleneb lindude hulgast, kuid võibolla on mõttekam inimesele palka maksta, kui pärast kahjusid taluda,” arutles ta.
Heidutusjahi kohta arvas ta, et see toimiks põllupidaja seisukohalt kõige tulemuslikumalt ning säästaks hulga aega põlluharimisega tegelemiseks.
“Niisama, ilma sekkumata, ei saa rändlindudel lasta põldudel toimetada,” leiab ka Remmelkoor, kes kombineerib erinevaid abinõusid. Tema sõnul on põllule maandunud linnud väga julged ega tee lihtsalt minemaajamisest välja. “Kui häda käes, tuleb pauguti kasutusele võtta,” ütles ta, ehkki sellega peab ettevaatlik olema, et mitte keskkonda müraga risustada.
Veel juhtis ta tähelepanu, et rändlindude heidutamine nende toitumise ajal on kaudne viis nende arvukust vähendada. “Väiksem toidubaas alandab lindude sigivust ja see toob pikemas vaates kaasa populatsiooni vähenemise, aga siiamaani on see pigem kasvanud.”
Valmis haneliste kaitse ja ohjamise tegevuskava
Märtsi lõpupäevil kinnitas keskkonnaamet hanede ja laglede kaitse ja ohjamise tegevuskava järgmiseks viieks aastaks. Tegevuskava valmimist koordineerinud keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi ütles avaldatud pressiteates, et ühelt poolt on eesmärgiks Eestis pesitseva hallhane ja valgepõsk-lagle asurkondade senise seisundi säilitamine, teiselt poolt aga läbirändavate haneliste tekitatud kahjude tasakaalustamine põllumajandussektorile ning pikemaajaliselt nende kahjude vähendamine.
Eestis pesitsevate haneliste arvukus on püsinud viimase kümnekonna aasta vältel stabiilne, hallhanel 500–700 paari ning valgepõsk-laglel kuni 100 paari, selgub tegevuskavast. Viimastel aastakümnetel on aga Eestist läbi rändavate raba- ja suur-laukhanede ning valgepõsk-laglede arvukus oluliselt suurenenud. Rände tippajal peatub meil hinnanguliselt kuni pool miljonit hane.
Eesti asub eri hanepopulatsioonide rändetee keskmes ja on viimane oluline intensiiv-põllumajanduse piirkonnas asuv peatuspiirkond. See on toonud kaasa olukorra, kus kevadeti läänepoolsetelt talvitusaladelt Eestisse saabuvad linnud kahjustavad põllukultuure. Haneliste poolt põllumeestele ühes aastas tekitatud kahjud ulatuvad keskkonnaameti andmetel üle 1 miljoni euro.
Kavaga on planeeritud analüüse ja uuringuid, huvigruppide regulaarseid kohtumisi, jahimeeste koolitusi ning rahvusvahelist koostööd. Ühtlasi näeb tegevuskava ette linnukahjude leevendamiseks ja ennetamiseks vajalike abinõude tõhustamist.
Kõrvuti seni kasutatud linnukahjude ennetusmeetmetega annab tegevuskava põllumeestele võimaluse väga suurtes kevadrände aegsetes kahjustuskolletes rakendada rangelt piiritletud ulatuses lisaks tavapärastele ka nn letaalseid heidutusmeetmeid ehk küttimist.
Saabuval kevadel annab keskkonnaamet põllumeestele võimaluse suurte kahjude ärahoidmiseks erandkorras küttida Harju, Lääne-Viru, Ida-Viru, Jõgeva ja Tartu maakonnas eelnevalt välja valitud külvatud kultuuriga põllumassiivil piiratud arvul suur-laukhanesid ja valgepõsk-laglesid.
“Letaalset heidutust ei lubata püsirohumaadel, söötis maadel, kesal ja kaitsealadel. Seda ei tehta ka Lääne-Eesti rannikualadel ning saartel, et tagada rändel hanelistele taastumiseks piisavad võimalused,” selgitas ameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko.
Tõnu Talvi sõnul on kinnitatud tegevuskava tõenduspõhiste andmete ja eri huvigruppide arvamuste kaalutlemise tulemus. Lisaks Eesti maaülikooli ja Eesti ornitoloogiaühingu ekspertidele osales kava koostamisel paljude eri huvigruppide esindajaid, teiste seas linnu-uurijaid ja -kaitsjaid, põllumajandustootjaid, lennu- ja veterinaarohutuse korraldajaid, jahimehi ja loodusturismi ettevõtjaid.
Toimetaja KATI KUKK
