Põhja-Norra suurimat hüdroenergiatootjat juhib Hiiumaalt pärit Liina Veerme

Soov saada haridus, millega Euroopas läbi lüüa, viis Hiiumaal põhi­kooli lõpetanud Liina Veerme (40) peale Haapsalus gümnaasiumi lõpetamist õppima Rootsi. Nüüdseks on ta kaks ja pool aastat juhtinud Norra energia­ettevõtet Salten Kraftsamband, kirjutab Delfi Ärileht.
Liina Veerme on Eestist eemal olnud 20 aastat, 18 aastat elas ta Rootsis ning viimased kaks ja pool aastat Põhja-Norras Bodø lähedal. Praegu juhib ta umbes 100 töötajaga firmat, mis koondab 21 hüdro­elektrijaama. Kuigi tegu on Põhja-Norra suurima hüdroelektritootjaga, ütles Veerme ajakirjanik Henry Mölderile tagasihoidlikult, et lõuna pool on suuremaidki. Energiahulk, mida ettevõte toodab, müüakse Norra-siseselt. Veerme selgitas, et Norras on viis energiapiirkonda ning põhjas on hinnad madalad, kuna seal on väga suur vee-energia tootmise võimekus, aga elab suhteliselt vähe inimesi. Kogu hüdroenergiat elektriliinide kaudu lõunasse ei saa saata, sest liinid ei ole nii tugevad. Kohalike tarbijate jaoks tähendab see Veerme sõnul väga soodsaid elektriarveid.
Norra inimesed näevad, et vee-energiast piisab Norrale ja suuri tuulikuid ei taha keegi, ütles Veerme ja tõi võrdluseks Rootsi, kus hüdroenergiat ei ole peaaegu üldse ning ollakse tuulikute poolt, sest eelistatakse rohelist energiat tuumajaamadele.
Üks samm viis teiseni
“Mul ei ole sellist tunnet, et Eesti ei oleks mind väärtustanud, ma olin lihtsalt uudishimulik noor, kes tahtis välismaale minna,” vastas ta ajakirjaniku provotseerivale küsimusele.
Haapsalu Wiedemanni gümnaasiumis õppides tekkis tal võimalus õppida aasta Lõuna-Rootsis. Kohe pärast gümnaasiumi lõppu ta sinna koliski, kuna oli kindel, et oma lõputunnistusega ei saa ta Tartu Ülikooli ega Tallinna Tehnikaülikooli tasuta kohale ning eraülikooli minemiseks raha ei olnud. Mõttes oli mitu riiki, kuid läheduse tõttu osutus valituks Rootsi. Energeetika eriala hakkas talle õpingute ajal aina rohkem meeldima ning tal õnnestus saada ühte Rootsi kohalikku elektrijaama suveks tööle. Peale ülikooli jätkas ta seal töötamist, et saada praktilist kogemust.
“Mul on alati huvi olnud ja head ülemused on mulle vastutust andnud,” selgitas ta, kuidas üks amet on viinud teiseni. Mehaaniku kohalt liikus ta projektijuhi kohale, seejärel osakonnajuhiks Rootsi suurimas keskkütte- ja elektri­jaamas. Aastatel 2015–2019 juhtis ta Rootsi energiatootjat Hedemora Energit. Sealsamas Rootsis lõi ta ka perekonna.
“Aga mul on alati olnud selline tõmme Põhja-Norra poole, et kuidas oleks siin elada. Ma olin pikalt jälginud Põhja-Norra töökuulutusi, 2018. aasta lõpus otsiti siia uut juhti. Lapsed olid kolimiseks õiges eas,” rääkis Veerme.
Pere kolis Narva-suuruse elanike arvuga Bodø linnast 50 kilomeetri kaugusele loodus­kaunisse kohta. Oslosse pääseb sealt ainult lennukiga. “Rootsis oli hästi hea elu, aga Põhja-Norras on parem. Saan elada sellist elu, mida ma muidu nautisin ainult puhkuse ajal,” on Veerme rahul.
Toetab ema
Veerme ütles, et ka norralased ei jäänud rekordeid purustanud elektri börsihinnast puutumata, kuid Norra riigi toetusmeetmed hakkasid tööle juba detsembris, et valitsuse sõnul inimestele jõulurahu pakkuda. Veerme hinnangul oli hästi oluline, et abi pakuti kiirelt.
Norras hüvitatakse kõigile kodutarbijatele 55 protsenti elektriarvest nende tundide eest, kui hind on kõrgem kui 70 eurot megavatt-tunni eest. Piirkondades, kus kuu keskmine elektri hind on üle
70 euro MWh eest, on jaanuarist kuni märtsini toetus eraisikutele 80 protsenti.
Kui seni on toetatud eraisikuid, siis oodata on toetuspaketti ka talupidajatele ja väikeettevõtjatele.
Veerme tõdes, et Eestit ei saa Norraga raha poolest võrrelda ning Eesti peab leidma endale taskukohase vormi, kuidas inimesi aidata.
Liina ise toetab rahaliselt oma Eestis elavat 70aastast ema ja ütles, et tal on südamest kahju Eesti pensionäri­dest ja lastega peredest, kellel ei ole sellist toetavat lähedast.
Tarka tööjõudu vajatakse
Veermel oli sõnum noortele, kes valivad nüüd, keskkooli lõpus oma eluteed ja ta julgustas neid tegema massist eristuvaid valikuid. “Ma ei taha kedagi Eestist ära meelitada, aga Skandinaavias on energeetika-alal tohutult inimesi, kes lähevad pensionile. Tarka tööjõudu on vaja.”
Energeetikas on tema sõnul sadu ameteid, millele spetsialiseeruda, seejuures on plussiks paremad palga- ja pensionitingimused. Eriti on valdkonnas puudu naisi. Ta lisas, et kui on huvi selle eriala vastu ja kui oled ise hakkaja inimene, siis ei ole vahet, kust sa pärit oled.
Mis Eestisse tagasi tulekut puudutab, siis selle peale Veerme pärast õpinguid ei mõelnud, kuid nüüd on hakanud mõtted sinnapoole liikuma. Praegu veedavad nad Hiiumaal suviti viis nädalat.

Toimetaja KATI KUKK