Ajalehe Postimees (PM) suures, 182 Eesti kooli riigieksamite edetabelis leiame Käina gümnaasiumi 30. ja Kärdla ühisgümnaasiumi 96. kohalt. Võõrkeele riigieksamitulemuste võrdluses on kahe kooli kohad üsna võrdsed – Käina 84. ja Kärdla 89. kohal. Ka eesti keele, kaasa arvatud võõrkeelena, eksamitulemuste võrdluses on Käina kõrgemal, 77. ja Kärdla 143. kohal.
Matemaatikaeksami, mis esimest aastat oli kohustulik, tulemused on reastatud nii kitsa ja kui laia eksami hindeid arvesse võttes ja seal on meie koolide vahe suur – Käina gümnasistide tulemus 14. ja Kärdla oma 61. kohal.
Käina kooli 31 lõpetajast tegid nn laia eksami 28 ja kitsa 3 õpilast. “Tulemus teeb head meelt seda enam, et nüüd pidi kohustuslikus korras tegema eksami terve klass, varem said õpilased valida. Kuigi õpetaja Urve Pärnamaa õpilastest on alati enamus valinud matemaatika riigieksami,” selgitas Käina kooli direktor Ene Urman.
Lisaks märkis ta, et PM tabelist objektiivsemad on tulemused, mida väljastab SA Innove.
Urman usub, et Hiiu maakonna mõlema gümnaasiumi õpetajad teevad head tööd. Samas märkis ta, et tihti sõltuvad tulemused eelkõige õpilaste suhtumisest ja klassidki võivad olla väga erinevad. “Loomulikult on meil heade tulemuste üle hea meel,” ütles Urman. Ta tuletas meelde, et Käina gümnaasiumi riigieksamitulemused on läbi aastate olnud üle vabariigi keskmise.
Kärdla kooli direktor Ivo Eesmaa ütles, et meetod, millega tabel saadi, annab sellise tulemuse ning selliste pingeridade väärtus on tema jaoks kaheldav. “Riigieksamid koolide jaoks ei ole ei autovõidusõit, ei kümnevõistlus – see on iga üksiku õpilase mitmevõistlus. Ja kaalud on igal alal erinevad. Kokkuvõttes on aga kaalul noore inimese tulevik, mida, õnneks küll, riigieksamite tulemus järjest vähem määrab.”
Eesmaa küsis, et kui kooli tulemus on iga üksiku õpilase pingutuste summa, kas saab siis tõmmata võrdusmärgi, mida parem õpilase summa, seda parem kool? “See ju ei ole tegelikult nii. Eriti just väiksemate koolide puhul määrab sellise arvestuse juures isegi ühe konkreetse õpilase võimekus mitmevõistluses. Aga mis parata – tundub, et me oleme edetabelirahvas,” nentis Eesmaa.
Postimees koostas edetabeli gümnaasiumide keskmiste tulemuste järgi kolmes riigieksamis: eesti keel (arvesse läks ka võõrkeelena tehtud eesti keele eksam), matemaatika (nii kitsam kui laiem eksamivariant) ja võõrkeel (võeti arvesse antud koolis enam õpetatava võõrkeele eksamitulemused).
Postimees teatab samas, et ei pretendeeri tabeli koostamise meetodiga absoluutsele tõele.
