Hiiumaa visiidil käinud peaminister Taavi Rõivas rõhutas, et haldusreformi järel peab Hiiumaal olema vaid üks omavalitsus.
“See on täiesti selge, et seadus ei anna mitut võimalust – Hiiumaale ei mahu kuidagi kahte omavalitsust, mis on suuremad kui seaduses sätestatud 5000 piir – järelikult tuleb omavalitsustel ühineda,” ütles Rõivas.
Peaminister lisas, et kui kõik omavalitsused teevad koostööd ja leiavad võimaluse ühinemiseks, siis riik toetab väga suurte rahasummadega, aga ka võimalustega saada teatud regionaalsetes investeeringutes eelisstaatus.
Veel märkis ta, et vabatahtlikult ühinevad vallad saavad ise dikteerida, millised tegevused peavad igasse piirkonda alles jääma ja millised on investeeringud, mida ühte või teise piirkonda tehakse.
“See on võimalus ise kõike juhtida, aga kui seda ise mitte ära teha ja valitsus on sunnitud seaduse alusel sundliitma, on tulemus, et liitumine toimub ikka, aga ei tule investeeringuid ega saa kaasa rääkida,” ütles peaminister.
Hiiumaal on ühinemisläbirääkimisi alustanud Käina, Emmaste ja Pühalepa vald, kuid Hiiu vald jäeti kõrvale. Hiiumaa omavalitsuste liidu juht, Käina vallavolikogu esimees Üllar Padari on Hiiu Lehele öelnud, et põhjuseks, miks Hiiu valda läbirääkimistele ei kutsutud, on valla keeruline finantsseis ehk suur laenukoormus.
Sundliitmisel jääb miljon saamata
Peaminister soovitas liitumiskõneluste käigus kokku leppida, kas investeerida ka nendesse endistesse omavalitsustesse, kus seni on investeeringuid olnud vähem tehtud ja laenukoorem madalam.
“Ainuüksi liitumistoetus, mis jääb saamata kui Hiiu vald ei liitu, on miljon eurot – see on ligi kolmandik Hiiu valla laenukoormusest,” ütles Rõivas. “Juba sellest on palju abi, aga ma usun, et siin on võimalusi veel.”
Ta pakkus, et riik saab toetada omavalitsust investeeringutega nagu seda Euroopa fondidest on seni tehtud.
Küsimusele, kuidas muuta ühinemisleping n-ö kindlamaks, et ei korduks Kärdla linna ja Kõrgessaare valla juhtum, kus lepiti kokku ühtmoodi, kuid uus volikogu lepingust kinni ei pidanud, vastas Rõivas, et halbadest kogemustest saab õppida.
Aitab kodanike surve
Üheks garantiiks oleks tema arvates ühinemislepingusse kirjapandu, teisalt vallakodanike positiivne surve, mis aitab kohalikel poliitikutel mõistlikke otsuseid teha.
“Arvan, et tegelikult on asjata hirm, et on võimalik olla edukas omavalitsusjuht keskendudes ainult keskuse arendamisele,” ütles Rõivas, kel ka omavalitsuse juhtimise kogemus.
“Minu kogemus on näidanud, et kõige rohkem tähelepanu läheb tihti kõige kaugemate kohtade peale ja see peabki nii olema, et kogu omavalitsus areneb tervikuna.”
Saare suurim ettevõte
Saare ettevõtjatega kohtunud peaminister vahendas Hiiumaa ettevõtjate seisukohta, et üht omavalitsust ootavad ka nemad.
Hiiumaa ettevõtetest külastas peaminister Dagöplasti ja Hiiu Pagarit, mis laienevad, kavatsevad töötajaid juurde palgata ja teevad investeeringuid.
“Mõlema ettevõtte juhid ütlesid, et oleks vaid inimesi rohkem. Hea on ka see, et tööpuudus piirkonnas on väike, et töötajaid otsitakse juurde ja tehakse suuri investeeringuid,” kommenteeris peaminister nähtut.
Mõneti üllatuslikult arvas ta, et saare suurim tööandja on Hiiumaa haigla, pakkudes, et seal on ametis sadakond töötajat.
Peaministrit saatnud Hiiu maavanem Riho Rahuoja täpsustas, et tegelikult on haiglas 40-45 töökohta ning saare suurim ettevõte on M ja P Nurst, milles 140 töötajat, suurem on ka Dagöplast, kus töötajaid samuti üle saja.
