Kuigi Hiiumaa kiirabitöötajad on nüüd nüüd PERHi palgal, on tegemist ikka nendesamade meditsiinitöötajatega, kes varemgi hiidlasi teenindasid.
Erakorralise meditsiini õde ja brigaadi juht Andrus Palu, kes Hiiu saarel elab ja töötab mullu 1. märtsist, rääkis, et kuskil detsembri keskpaigast hakkasid inimesed neilt murelikult küsima, kas Hiiumaalt kaob kiirabi päris ära.
Tema sõnul pole põhjust karta, et kiirabiteenuse üleminekuga regionaalhaiglale midagi halvemaks muutuks, pigem läheb kõik paremaks. Ainus muutus on, et senised kiirabitöötajad hakkavad nüüd palka saama Põhja-Eesti regionaalhaiglalt. “Töökorralduses ja kiirabis ei muutu mitte midagi,” kinnitas ta.
Tööd alustati PERHi alluvuses 30. detsembrist ja nelja esimese tööpäevaga tegid kiirabibrigaadid 18 väljasõitu, 19. sai tehtud viiendal päeval, 3. jaanuari lõuna paiku – siis toodi haiglasse trepil kukkunud vanem naine. See sõit ei pruukinud sel päeval viimaseks jääda, sest keskmiselt tehakse Hiiumaa kolm kiirabikutset ööpäevas.
Palu ütles, et ka uusaastaöö möödus rahulikult – kokku neli väljakutset, millest kolm ei olnud seotud aastavahetusega. “Üks sõit oli, kus üks noorem mees oli liiga palju alkoholi tarbinud, aga temaga me saime hakkama, viisime ta ära koju,” selgitas Palu.
Osa asju veel lahendamata
Kokku töötab Hiiumaa kiirabis neli juhtivat liiget, viis õde ja kuus autojuhti – 15 töökohta.
Kiirabibrigaadi kasutada on põhiauto ja üks varuauto juhuks, kui põhiautoga midagi juhtuma peaks.
Vastuseks küsimusele, mis saab, kui korraga tuleb kaks kiiret väljakutset, oletas Palu, et põhimõtteliselt saaks teise kiirabiauto komplekteerida. “Meil on võtta haiglast valvearst, õepersonali ja me saaks ka autojuhi, aga see võtaks natuke aega,” nentis ta. Palu viitas, et varem on see nii toiminud ja avaldas lootust, et see koostöö jätkub.
Doktor Volmer viitas, et juriidiliselt ei tohi haigla töötajad kiirabile appi minna, kuna haigla jäi litsentsita ega tohi enam kiirabiteenust osutada. “Muidugi on see arstieetika küsimus ja, ausalt öeldes, kui tegemist oleks katastroofiga ja kiirabibrigaad on hädas, siis ega mind see litsents nii väga ei huvita – olen andnud Hippokratese vande ja kui keegi on hädas, küll me selle brigaadi komplekteerime, aga see on juriidiliselt paika panemata,” rääkis ta.
Veel on kokku leppimata ka patsiendi transport mandri haiglasse. Kuna haiglal on praegu personalipuudus ja velskrid töötavad kiirabis, pole lihtne leida raskele haigele saatjat. “Mõlemad need probleemid tuleb lahendada ja meie juhtkond sellega ka tegeleb,” ütles Volmer.
Üks suur mure on veel – auk Hiiumaa haigla eelarves, mis tekkis pärast kiirabiteenuse osutamise õigusest ilmajäämist. Haigla nõukogu esinaine Vilma Tikerpuu ütles, et sellele otsitakse praegu lahendust ja küllap see ka leitakse.
Arst telefonikõne kaugusel
20aastase töökogemusega Palu leidis, et arsti puudumine brigaadist pole probleem: “Meil on ju olemas telefoninumber ja konsultatsiooni saamiseks kulub pool minutit, võib-olla isegi vähem.”
Tema sõnul on nõudmised medõdede kvalifikatsioonile nii suured, et nende kõigi tase on ühtlaselt hea.
Positiivsena nägi ta seda, et Hiiumaa haiglal oli vähem võimalusi kiirabiõdesid koolitada, kuid nüüd, kui ollakse regionaalhaigla alluvuses, on igaastane 60tunnine täienduskoolitus garanteeritud. “See on väga suur pluss,” ütles Palu.
Ta selgitas, et kiirabitöö käib väljatöötatud parameetrite ja kriteeriumite järgi, mille alusel patsiendi tervislikku seisundit hinnatakse ning kiirabi ei diagnoosi, vaid püstitab hüpoteesi, mis kinnitatakse haiglas. “Jah, inimesed on küll ärevil, et arsti pole, kuid ka arst ei diagnoosi kodus,” ütles Palu. “Ja valvearst on ju haiglas olemas, nii et inimene arsti abita ei jää – seda hirmu ei ole.”
Reedel valves olnud neuroloog Elo Volmer ütles, et esimeste päevade koostöö kiirabiga on olnud väga hea, kuna tegemist on täpselt nendesamade inimestega, kellega seni koos töötati. “Ainus muutus, et kui enne tuli kiirabibrigaad uksest sisse koos haigega, siis nüüd nad annavad haige mulle üle ja meie personal tegeleb temaga edasi,” lisas ta.
Palu nimetas seda uue töökorralduse plussiks – kiirabitöötajad annavad patsiendi haigla erakorralise meditsiini osakonda üle ega pea enam tema ravile mõtlema, vaid saavad keskenduda uuele patsiendile ja tema tervisele. Samas haiglas töötaval arstil on hulk patsiente, kelle käekäigu ja ravi üle mõelda ka kiirabiväljakutse ajal.
Kannatlik tuleb olla mõistlikult
Hiidlastest patsientide kohta ütles Palu, et õpitud abitus ei ole siia veel jõudnud: “Hiidlane püüab ikka ise hakkama saada ja endaga midagi toimetada enne kui kiirabi kutsub – mandril läheb see natuke vale teed pidi,” ütles Palu ja nimetas mandri probleemiks põhjendamatuid väljakutseid.
Ta märkis, et õnneks teavad hiidlased, et insult on niisugune haigus, mille puhul kiirabi tuleb kohe välja kutsuda. “Pigem kannatatakse valu rinnus ja venitatakse sellega hästi kaua – võiks meid kutsuda varem,” soovitas kiirabiõde. Vahel kiputakse liiga kaua kannatama ka kõhuvalu, kuid ka see pole alati arukas – selle valu taga võib samuti olla mõni tõsisem haigus.
Volmer kinnitas, et hiidlased on kannatlikud, kuid ateroskleroos, kõrgvererõhutõbi ja südamerõhuhäired on põhjused, miks vanemas eas insulti haigestutakse. “Kui ikka järsku tekib kõnehäire, ühe kehapoole halvatus, äkkpeavalu oksendamisega, siis iga juhul tuleb kiirabi poole pöörduda – siis ei ole midagi oodata,” on doktor Volmeri soovitus. “Oluline on insulti mitte maha magada, kiiresti teha ära uuringud, sest taastumine sõltub sellest, kui kiiresti me raviga alustame.”
Igapäevane ja asendamatu abiline diagnostika mõttes on haigla uus kompuutertomograaf, mida kasutatakse nii insuldi, traumade, aga näiteks ka ajukasvajate diagnoosimisel. Varem polnud Hiiumaa neuroloogil diagnoosimiseks kasutada suurt muud midagi kui neuroloogiline haamer.
