Minister Juhan Parts ütles esmaspäeval, et oleks mõistlik saarte ja maismaavahelise praamiliikluse parandamiseks uued laevad ehitada riigi abiga, kuna praegused vedajad ei suuda tagada kvaliteetseid aluseid.
Riigikogu infotunnis võeti saadikute algatusel jutuks saartevahelise parvlaevaliikluse probleemid, muuhulgas väitis riigikogu liige Neeme Suur, et järgmises planeerimisperioodis on riigil kavas soetada ka Hiiumaa parvlaev. Suur küsis, kes seda opereerima hakkab?
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts vastas, et tõenäoliselt oleks riigil mõistlik oma laevaparki omada.
Ta lisas, et juhul, kui riik omab laevu, võidakse neile operaator leida avaliku konkursiga. “Nii nagu me teeme praegu Piirissaare ja Ruhnuga, täpselt sama on teiste ehitatavate laevadega, et laeva omanikuks jääb riik või kui riik nii otsustab, siis mingi riigile kuuluv äriühing.”
Majandusministeerium selgitas Eesti Päevalehele, et riik on seni ehitanud laevu väikesaartele just seetõttu, et eraettevõtted ei ole viimastel aastatel suutnud uusi, merekindlaid ja saarte vajadustele vastavaid laevu ise turule tuua.
Lisaks olemasolevatele Piirissaare ja Ruhnu laevadele valmib tänavu Abrukaga ühendust pidav laev. Järgmisel aastal tuleb uus laev Prangli liinile ning aastal 2015 ka Vormsi ja Kihnu uued laevad. Võimalik, et lisatellimusel valmib uus laev ka Sõru–Triigi liinile.
Valeri Korb: dotatsioon ei jõua inimesteni
Tänavu maksab riik vedajale OÜ Väinamere Liinid kolme parvlaevaliini peale kokku 15,7 miljonit eurot dotatsiooni, mullu oli see summa 15,1 ja tunamullu 13 miljonit eurot.
Riigikogu liige Valeri Korb viitas, et kahjuks ei jõua toetus inimesteni. Ta tõi näite, et Hiiumaale nädalavahetusel sõiduautoga puhkama sõitev neljaliikmeline perekond peab edasi-tagasisõidu eest maksma 44,4 eurot. “Sellise summa väljakäimine ainuüksi praami üleveo eest tundub täiesti mõistusevastane olukorras, kus riik doteerib liinivedude korraldamist 15,7 miljoni euroga,” leidis Korb.
Võrdluseks tõi ta näite, et erafirmad suudavad riigi dotatsioonita liinivedusid korraldada Tallinna–Helsingi liinil samas hinnaklassis, kusjuures Hiiumaale on üle mere 20 km, Soome aga 80 km.
Analüüs: Riigi laevad odavamad
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellitud analüüsi “Ühistranspordi korraldus Hiiumaa laevaühendustes” lõpparuandes on kirjas, et kindlasti oleks otstarbekam osta parvlaev Hiiumaa liinil riiklikku omandisse. Operaatorina võiks kasutada nii eraettevõtet kui ka luua selleks eraldi riiklik ettevõte. Igal juhul oleks tulemus riigi jaoks tunduvalt soodsam variant kui praegune.
Aruande koostajad märkisid, et parvlaevaoperaatori OÜ Väinamere Liinid parvlaevade opereerimiskulud on saadaval ainult osaliselt, Vabariigi valitsuse määruse järgse kuuaruande vormis, mis esitatakse iga kuu majandus- ja kommunikatsiooniministrile: “Kahjuks ei ole saadaval detailsemat kulude jaotust. Seetõttu ei ole majanduslikku olukorda võimalik kirjeldada detailsemalt kui ministeeriumile esitatavas aruandes. Olemasolevad kuluaruanded ei sisalda kogu vajalikku informatsiooni, kuna info on toodud parvlaevaliinide kaupa. Tulenevalt sellest, et parvlaevad on erineva suurusega ning ka erineva kuluga, annab parvlaevaliinide kulupõhine analüüs ainult ligikaudse hinnangu kulude kohta. Teiseks probleemiks on see, et parvlaevade kasutuskulu liinil on toodud rendikuluna, sisaldades personali, remondikulusid jms.”
OÜ Väinamere Liinid suurimaks kuluks, 72 protsenti, ongi laevade rent. Aastas maksab ettevõte laevade kasutamise eest OÜle Saaremaa Laevakompanii 7 440 000 eurot laevarendikulu.
Ka võimuliidu koalitsioonilepingus on kirjas, et konkurentsi tagamiseks praamide üleveoliinidel käsitletakse Virtsu–Kuivastu ja Rohuküla–Heltermaa liine eraldiseisvatena ning riikliku tellimusena kavandatakse Rohuküla–Heltermaa liinile sobivate laevade soetamist Euroopa Liidu uue eelarveperioodi vahendite toel.
