TS Laevad Hiiumaal torkab silma väga palju raielanke, suur osa neist on riigimetsas, kuid maha on võetud ka eraomanike metsi. Vähe on neid maaomanikke, kes ise oma puidu realiseerivad ja sageli müüaksegi mets kokkuostjatele, kes puud maha võtavad ja turustavad. Metsandusvõõrale inimesele tundub võimalus lihtne ja mugav – puit sulle, raha mulle.
Tihti aga tähendab see erametsaomaniku jaoks väga palju tüütuid ja pealetükkivaid telefonikõnesid metsa kokkuostjatelt. Hiiu Lehele on teada metsaomanik, keda metsaostjad juba mõnda aega kimbutanud. Puidu eest pakutakse enamasti turuhinnast kordades madalamat hinda. Lisaks pakutakse talle hiljem ka uute puude istutamise teenust, aga turuhinnast kallimalt. Konkreetse näite puhul tähendaks see metsaomaniku jaoks, et lõppkokkuvõttes ei teeni ta oma metsa eest sentigi.
Soovitus ignoreerida
Hiiumaa metsaseltsi juhatuse esimees Aira Toss tõdeb, et selliseid kõnesid saavad ilmselt kõik, kel on natukenegi metsamaad. “Helistajad on valdavalt inimesed, kes ise metsandusest midagi ei tea – nad teevad sarnast tööd kui raamatute telefonitsi müüjad,” märkis Toss.
Võtted nende eiramiseks on tema sõnul lihtsad: “Ignoreerimine on parim viis, nii ei satu inimene libekeelsuse lõksu.” Toss leiab, et ilmselt on
enamikul meist kogemusi, kuidas telefonimüügi algaastail sai libeda jutuga müüja soovitusel ostetud mõni raamat või ese, mida me tegelikult ei vaja. “Ostmine ja müümine on sama protsessi kaks otsa ja üsna sarnased, seega tuleb nendesse helistajatesse niimoodi suhtudagi,” ütles Toss.
Tema sõnul pole ju vahet, kas ostja paneb raha eest kuulutuse ajalehte või helistab otse. “Mõlemad on ostuvõtted ja kui me metsamüügi plaani puududes kuulutust ajalehes ei märkagi, siis samamoodi võib märkamatuks jätta need helistajad,” soovitas ta.
Nõua andmetekustutamist
Erametsakeskuse sõnul käivad metsas kõik protsessid aeglaselt ja müügi otsustamisega ei peaks kiirustama. Metsaomanike tagantkiirustamine erinevate taktikatega ongi ostjate peamine strateegia. Metsaomanikel soovitatakse nõu pidada näiteks metsaühinguga. Tüütute helistajate puhul tasub üle vaadata ka andmekaitseinspektsiooni nõuanded.
Metsaomanikul on alati õigus helistajalt küsida, kust on tema isikuandmed pärit ja millisel õiguslikul alusel neid kasutatakse. Ilma eelneva loata ja õigusliku aluseta on isikuandmete kasutamine keelatud.
Metsaomanikul on õigus nõuda enda andmete kus-
tutamist helistaja andmebaasist. Kui helistaja ikkagi jätkab ründamist telefoni teel, on aidanud ka numbri blokeerimine. Alati saab teha andmekaitseinspektsioonile ka märgukirja või kaebuse.
Andmekaitse inspektsiooni avalike suhete nõuniku Signe Heibergi sõnul lubab seadus erandkorras inimese poole pöörduda, kui varem on sama teenust või tooteid pakutud. Heiberg lisab, et paraku ei saa rakendada isikuandmete kaitse seadust, kui number valitakse n-ö pimejuhuse teel, isikuandmeid teadmata. Sellisel juhul jääb võimaluseks numbri blokeerimine.
