Statistikaameti andmete kohaselt oli keskmine brutokuupalk selle aasta teises kvartalis 1433 eurot ehk vaid protsendi võrra suurem kui eelmisel aastal samal ajal. Maakonniti esines nii brutokuupalga langust kui ka kasvu, aga nii tagasihoidlik aastakasv oli viimati kümme aastat tagasi.
Kõrgeim brutokuupalk oli jätkuvalt Harju (1574 eurot) ja Tartu maakonnas (1451 eurot) ning madalaim Valga (1103) ja Hiiu maakonnas (1025 eurot). Kõige enam kasvas brutokuupalk aastaga Hiiu ja Võru maakonnas (mõlemas 5,6%), kõige enam langes aga Lääne maakonnas (9,6%).
Tegevusalade lõikes oli keskmine brutokuupalk kõrgeim info ja side tegevusalal (2564 eurot), finants- ja kindlustustegevuses (2499 eurot) ning energeetikas (2118 eurot). Võrreldes 2019. aasta teise kvartaliga tõusis keskmine brutokuupalk kõige enam energeetikas (10,7%) ja langes kõige rohkem kaubanduses (11,9%).
Statistikaameti analüütik Karina Valma ütles, et kui selle aasta esimeses kvartalis sai välja tuua vaid ühe tegevusala, kus keskmine brutokuupalk aastaga kahanes, kaubanduses ja 8,7 protsenti, siis teises kvartalis on palgad langenud peagu pooltel tegevusaladel.
Kõrgeim brutokuupalk oli riigile kuuluvates asutustes ja ettevõtetes (1858 eurot) ning välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes (1754 eurot). Võrreldes eelmise aasta teise kvartaliga kasvas brutokuupalk kõige enam välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes (4,1%), kuid langes Eesti eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes (2,1%).
