Mina igatahes ootan marte. Olen seekord selleks põhjalikult ka valmistunud. Mihklikuus käisin Mihkli talus osalemas Hiiumaa muuseumi ettevalmistatud ja lastele-noortele suunatud õppeprogrammis. Sain tuttavaks Luutsi, Mardi, Andrese ja Kadriga meie hingedeaja pärimusest.
Viinakuu õppepäeval tutvustati mardi- ja kadripäeva laule, tantse, mänge. Koolitajaks Kail Visla Läänemaalt. Helgi Põllo vedas vestlusringi, teemaks tava muutumine ajas ja siis sai iga osaleja ka oma kogemusi jagada.
Minu enda esimene mardijooksu mälestus pärineb vanaema juurest Tärkma külast. Ma arvan, et koolilaps ma veel ei olnud. Oli mardilaupäev. Ukse tagant kostus suurt lärmi ja tuppa tuli seltskond rõõmsalt käratsevaid inimesi, kes akordioni saatel tantsu lahti lõid. Natuke hirmus oli, sest ühtegi tuttavat ma nende hulgas ei märganud. Nad olid kuidagi teistmoodi. Noorem õde pelgas marte isegi niivõrd, et pidin temaga kõrvaltuppa minema. Ukse vahelt püüdsin siiski lustist osa saada.
Ka Helgi Põllo meenutas, et väikese lapse jaoks oli mardisant tõesti natuke hirmutav olend, aga nii see pidigi olema. Mardisant oli tumedates riietes, tegi lärmi ja lõi tantsu, et maa müdises. See aitas pahad vaimud ja kurjad jõud eemale hoida. Kadri aga seevastu oli hele ja ilus, vaatas üle naiste tööd ja tegemised ning uuris, kas lapsed ka lugeda oskavad.
Kui ennevanasti oli santimas käimine enamasti täiskasvanute pärusmaa, siis nüüdseks on see pigem laste asi. Olen ise koolilapsena õe ja sõpradega mööda kortermaja uksetaguseid kolistanud, oma lastega kodutänaval lustinud või tantsijatega pikemaid teekondi ette võtnud.
Kinomees Arno Kuusk meenutab, et mardi- ja kadripäev oli nende küla lastele väga oodatud püha ja mäletamist mööda “santisid” nad vanuseni, mil koolitee kodusaarelt välja viis.
Mõlemad me aga mäletame, et santimisele eelnes harjutamine; õppisime laule, tantse, lugude rääkimist, mõistatuste ütlemist. Arnole meenus, et vaatamata eelnevale harjutamisele oli ärevus nii suur, et esikuuksel sisselaskmist oodates kippus õpitu ikkagi ununema või sassi minema. Oma kogemusest tean, et mõnikord ununes rollisolemine ja nii tuli huulile kaaslase õige nimi, mis vähendas maskeeringu salapära.
Maskeerimine on mardi jooksmise ja kadriks käimise juures väga oluline. Seepärast võtsin nädal tagasi, laupäeval ette teekonna muuseumi Pikka majja, kus mardiküla pererahvas oli maskide, makkide ja käkkide tegemisega ametis. Kodust võtsin kaasa peaaegu 20aastase maski, mille tütar omal ajal koolis valmistas. Sättisin selle näo ette ja astusin peretuppa. Kui vahvad mardi- ja kadripäeva maskid mind seal ees ootasid! Kel mask valmis, sai riidenagist välja vaadata kasuka ja mütsikorvist vajaliku peakatte ning ära proovida riietumisrituaali. Ja siis ootas köögis pereema Õie. Eelnevalt üheskoos ettevalmistatud käkid olid supiks saanud ja makid ahjust tulnud. Mardipere võis lauda istuda, sest Mart tahab makki ja Kadri käkki.
Nüüd oleks justkui kõik valmis, aga kuhu minna? Kas mardid ja kadrid on ikka oodatud? Siinkohal meenub pereema Jaanika räägitud valus kogemus, mil ta oma väikese tütrega esimest korda santimise ette võttis. Hoolega õpiti etteasteid ja valiti kostüüme. Ja siis teele. Paraku olid just sel õhtul ümberkaudsete majade uksed ootamatult lukus ja inimesed kuskile kadunud. Mitte keegi ei avanud, ka siis kui aken valge oli. Hea õnne soovid jäid laiali jagamata. Saadud kogemus õpetas, et kasulik on enne maad kuulata, kus mardid-kadrid oodatud on.
Aga eks see kummaliste külaliste vastuvõtmine nõuab omajagu valmisolekut ka perelt, kuhu minnakse. Eriti juhul, kui ukse vahelt vajuvad sisse vähese hakkamisega tegelased. Siis tuleb jutuots enda kätte haarata ja lugu välja meelitada. Samuti läbi mõelda, mida annikotti pista. Kui mardid-kadrid tühja kotiga teele peavad asuma, võib peret tabada sajatustesadu või mõni vemp.
Olles nüüd üle korranud mõned tähtsamad asjad mardi- ja kadripäeva kombestikust, ootab ees eelviimane samm – mardikava ettevalmistamine. See sünnib kolmapäeval, mõned päevad enne mardilaupäeva muuseumi Pikas majas. Folkloorirühm Dagö ja lasterühm Naadresed õpivad üheskoos ja täitsa avalikult. Tule ka!
Mardilaupäeval aga võta seltskond kokku ja mine marti jooksma või ole valmis mardisante vastu võtma, sest üks on kindel – ega Mart maha ja lumi taeva jää!
Siinkohal hoiatus Kärdla väikestele ja suurtele martidele ja nende teelesaatjatele! Teie peate sel korral väga-väga tähelepanelikud olema ja ennast korralikult nähtavaks tegema. Koos teiega stardib õhtuhämaratel Kärdla tänavatel Hiiumaa rahvaralli. See tähendab väga kiireid masinaid. Ei jõua nemad sind märgata! Nii et märka sina neid esimesena!
Ja kui sul on nutikas telefon taskus või arvuti laua peal, siis kiika www.mardipaev.com Sel lehel on lisalugemist ja praktilisi näpunäiteid, on kogumiskonkursi “Märka marti!” üleskutse ja palju muud. Eesti folkloorinõukogu ja Rahvakultuuri keskuse algatatud projekt “Hakkame santima!” on just selleks, et tunneksime end koduselt keset Euroopa kultuuripärandi aastat. Meil on veel võimalik hoida oma.
Helle-Mare Kõmmus
rahvakultuurispetsialist Hiiu maakonnas