Alustan oma kirjatükki ühe looga nagu meie perele kohane. Minu koduküla Rannaküla on esimene küla Hiiumaal, kuhu kenade poolt merest jala tulles jõuad. Hiiumaa kõige lõunapoolsem tipp, kust Saaremaale on linnulennult ainult 6 kilomeetrit ja kus kividel rannas on nimed, mis ei ole kuskil kirjas ja kestavad üle viie inimpõlve: Laikivi ja Lustikivi…
Kauem kui viis põlve ei ole siin elatud ka, sest maad kuulusid Emmaste mõisale ja alles Eesti Vabariigi 1919. aasta maareformiga jaotati mõisa põllud pisikesteks maatükkideks ja tekkis Rannaküla küla. Maa jagati autasuna Vabadussõjas võidelnud meestele ja minu vanavanaisa Rehe Julius kodanikunimega Julius Muda oli üks neist, kes endale siia väikese talumaa sai. Rannakülas said naabriteks Valgu, Muda ja teiste Emmaste valla külade noored mehed, kes olid sõjast tulnud kaks kätt taskus nagu üks peretütar tabavalt märkis. Huvitav on ka seik, et talunimed tulid peredega kaasa ja on siiani kasutusel ehk siis Põllu talus elavad Onnod, keda kõik teavad Lusti perena, kuna esiisa Aleksander tuli siia Valgult Lusti talust.
Maa oli endised mõisa põllumaad ja lagedad rannakarjamaad. Palgimetsa ja muid rikkusi siin ei leidunud ja pisikesed majad ehitati nii kuis saadi. Meie naabertalu peremees Lusti Sass ehitas nii elumaja kui abihooned kohalikust savist. Mereäärset savi oli nii Tärkma rannas kui mujal kasutatud tellisepõletuseks ja seda leidub siin ohtralt. Hinnanguliselt kulus maja ehituseks 100 tonni savi ja ehitus võttis Sassil aega neli aastat.
Praegu elab majas tema 85aastane tütar ja hooned on siiani kasutusel. Külas leidub ka teisi väiksemaid savihooneid – lautu, aitasid ja muid abihooneid.
21.–22. juulil toimus Põllu talus savihoone renoveerimise koolitus, kus parandasime pea sajaaastast Lusti Sassi lauta. Juhendajateks olid Eesti kõige kogenenumad meistrid OÜst Saviukumaja Marko Kikas ja Martin Hütt. Ehitustöödeks kasutasime lähiümbrusest pärit materjale – kohapealt kaevatud savi, liiva, pillirooplaate, Saaremaa lubjasegu jms. Testisime erinevaid parandussegusid, hoone renoveerimislahendusi ja ka viimistluskrohve. Vanade savihoonete omanikud said juhiseid, kuidas oma majade eest hoolt kanda ja neid renoveerida.
Taoline koolitus toimus Hiiumaal esmakordselt ja oli osa MTÜ Eestimaaehitus pikemast projektist “Hiiumaa savipärimus ja savi kasutamine ehituses”, mida toetavad Rahvakultuuri keskus, Emmaste osavald ja AS Rootoode. Hiiumaa saviehituspärand on siiani suuresti kaardistamata ja projekti üldisem eesmärk on juhtida tähelepanu väga olulisele osale meie ajaloost ning koguda saviehitusega seotud lugusid. Massiivsavist hooneid ei leidu Hiiumaal palju ning nende ehitus oli ka väga aja- ja töömahukas.
Oleme huvitatud igasugusest infost, kus Hiiumaal on praegu või on kunagi olnud savihooneid? Kes need ehitas ja millal? Eriti on oodatud lood Luguse ja Jausa palvemaja ehitusest ja Kärdla kalevivabriku sauemajadest. Hinnatud on ka vanad fotod savihoonetest. Palun saata lood meilile tere@eestimaaehitus.ee või triinpruul@gmail.com
Projekti raames jäädvustame säilinud savihooned, kogume nendega seotud infot ja pärimust ning korraldame veel kaks õppepäeva. Esimese neist juba sel laupäeval 8. septembril Sausepa talus Harju külas, kus krohvime palkhoone siseseinu kohaliku savikrohviga. Õpime roomati paigaldust palkhoonele, testime kohalikku savipinnast ja valmistame erinevaid savikrohvisegusid. Õpime kasutama erinevaid tööriistu ja paigaldustehnikaid. Koolitus on sobilik pigem algajatele ja isetegijatele. Koolitus kestab kella 10–17ni. Täpsem teave telefonil 5189 264.
17. septembril toimub projekti tutvustus ja saviga seotud innovaatiline õppepäev Emmaste põhikoolis.
Inspiratsiooniks tasub kindlasti külastada OÜ Saviukumaja kodulehte www.saviukumaja.ee ja MTÜ Eestimaaehitus kodulehte www.eestimaaehitus.ee ja facebook kontot.
Saviehitust seostatakse siiani pigem Lõuna-Eestile omaste punakat tooni savihoonetega ja seetõttu on minu jaoks oluline, et kohalik Hiiumaa saviehituspärand saaks jäädvustatud ja hinnatud. Õppides tundma oma minevikku ja pärimust, saame võtme, kuidas kasutada Hiiumaa looduslikke ressursse nagu savi, pilliroog kaasaegses ehituses ja siseviimistluses. Saviehitajate sõnul ei saa väita, nagu savi oleks tervisele kasulik, aga vähemasti ei ole seal ka midagi tervistkahjustavat. Ehk siis lisaks kaunile välimusele ja väikesele jalajäljele on oluline savikrohvi mõju sisekliimale – see seob õhuniiskust ja salvestab soojust. Mind paelub mõte, millise väärtuse suudab anda inimene pinnases leiduvale savile, ehitades sellest maju ja kui loomulikult saab see tagasi osakeseks maast, kui meid enam ei ole.
Ja loomulikult tuleb maailmapäästmist alustada oma kodusaarest!
TRIIN PRUUL
MTÜ Eestimaaehitus