Repro Tippmoodsa vanamööbli on Marko Ala ja tema koostööpartner Joonas Torim taasringlusse lasknud väga edukalt. Kui otsustada Facebooki kodulehe OOT-OOT järgi, läheb 60ndate stiilis mööbel väga hästi kaubaks ja kommentaarid on ainult positiivsed. Tõepoolest, mõni vana mööbliese mõjub tõelise pärlina ja mõjub silmatorkavalt uudselt.
Ostetud mööblile tehakse läbipesu, pisiremonti, vajadusel restaureeritakse ning pannakse müüki Tallinnas Volta majas asuvas kaupluses.
“Vintage-mööbel on üle maailma väga popp ja eelkõige selle kvaliteedi pärast, mida see mööbel endas kannab,” selgitas Tartu kunstikoolis tootedisaini õppinud Ala.
Üks koht, kus noormehed mööblit kokku ostmas käivad, on ka kodusaarel Hiiumaal Putkastes asuva kristliku abiorganisatsiooni Samaaria Eesti Misjon annetusmüük. Skandinaavia kristlased saadavad siia humanitaarabi korras müüki kasutatud rõivaid, majatarbeid ja mööblit. Müügist saadud rahaga peetakse ülal Samaaria turvakodusid, jagatakse abi vähekindlustatud peredele ja vajadusel viiakse läbi personaalseid nõustamisi.
Samaaria juhataja Tiit Purge ütles, et temal on sisuliselt ükskõik, kes mööblit ostab, peaasi, et ostetakse.
Ainsad, kes rahul ei ole, on mõni senine ostja – suurem nõudlus on mõnusate mööblitükkide hinnad üles ajanud. Kui näiteks 2011. aastal võis Putkaste Samaariast soetada väikese diivani ja kaks tugitooli 1000 krooniga, siis hiljuti maksis üks lahtikäiv vintage ehk vanamoodne diivanvoodi 224 eurot ehk 3500 krooni.
Näiteks pulkseljatoega toolid, mille Samaariast saab kätte 5–7 euroga müüb OOT OOT 35 euroga. Sametise punase diivani saab samast soetada 295 euroga, vintage-nahkdiivan koos kahe tugitooliga maksab koguni 1250 eurot.
Ala kinnitas, et need hinnad on põhjendatud, kuna mööbli transpordikulud Rootsist on kõrged, maksta tuleb kaupluse üüri ja ka mööbli korrastamiseks tuleb teha kulutusi. “Euro tulekuga on juhtunud nii, et see, mis enne maksis 10 krooni, maksab nüüd üks euro – see tähendab viiekümneprotsendilist hinnatõusu,” nentis Marko Ala.
