Harda Roosna Silt valla rajatud pakendimaja uksel teatab, et maja suleti, kuna sinna toodi olmeprahti.
Üks murelik Hiiu Lehe lugeja kirjutas toimetusele, et ehk oleks mõistlik vähemalt suvehooajaks tagada, et inimestel oleks koht, kuhu prügi panna ja see koht võiks ka viisakas välja näha.
“Äkki jääksid siis teeservad ja metsaveered puhtamaks,” leidis ta lukustatud uksega jäätmemajale viidates, et nõukaaegne käskude-keeldude vorm ei aita olukorda lahendada.
Vald ei saa hakkama?
Tahkuna teeotsas on Eesti Taaskasutusorganisatsiooni pakendikonteinerid, mis ette nähtud taaskasutatavate jäätmete kogumiseks ning neid tühjendab AS Keskkonnateenused lepingu ja graafiku alusel.
Eelmisel teisipäeval veetigi Tahkuna teeristi parkla jäätmetest puhtaks, kuid miks peab kahe veo vahel avanev pilt nii kole olema, on jätkuvalt õhus.
Saarel korraldatud jäätmeveoga tegeleva ASi Eesti Keskkonnateenused Lääne regiooni logistik Tiia Tomson ütles, et kohalik omavalitsus st Hiiu vald ei taha tunnistada, et neil on turistide olmeprügi vedu korraldamata.
“Probleem üleajavate konteineritega sai alguse sellest, et algas suvi ja mandriinimesed suvitavad Hiiumaal. Kuhu nad ikka oma prügi panevad kui pakendimajadesse ja taaskasutusorganisatsioonide kastidesse,” ütles Tomson.
Hiiu valla majandusosakonna juhtaja Liili Eller sellega ei nõustu. Eller viitas, et vallal on neli suurt prügikonteinerit käidavamates kohtades, näiteks tuletornide juures, ning neid tühjendatakse regulaarselt. Samuti tühjendatakse pidevalt bussipeatuste prügikaste. Kokku kulutab vald prügiveoks, peamiselt suviti 13 000 eurot.
Hoiavad veokulu kokku?
Eller ütles, et suvine suurem hulk inimesi saarel toob alati rohkem jäätmeid avalikes kohtades asuvatesse konteineritesse, see omakorda tähendab, et ka taaskasutatavaid jäätmeid tuleks sagedamini ära vedada.
“Oleme korduvalt juhtinud tähelepanu suviti tekkivale olukorrale ning teinud teenusepakkujale ettepaneku suveperioodil ka väljaspool Kärdlat konteinereid sagedamini tühjendada, seni kahjuks tulutult,” ütles Eller. “Suure võitlusega saavutasime, et Kärdla linnas tühjendavad nad nüüd jäätmekonteinerid kord nädalas.”
AS Keskkonnateenused väidavad, et taaskasutatavate jäätmete konteinerid täituvad seepärast, et nende juurde tuuakse olmeprügi, mis sinna ei kuulu.
“Olukord on muutunud selliseks, et me ei saa lepingujärgset teenust pakkuda korrektselt, ei pääse pakendikaste tühjendama, kuna need on olme- ja ehitusjäätmetega kinni müüritud,” ütles Tomson.
Valla töötajad käisid Tahkuna teeristis asuvate konteinerite juures prügikotte avamas ja pildistamas, et tõestada – tegu on ikkagi taaskasutatavate jäätmetega, kuid varasemat äravedu ei saavutanud.
Võimalus olnuks, et äraveo tellib vald ise, kuid sel juhul peab veo kinni maksma vald. Ühe konteineri vedu maksab 120–125 eurot ja see on valla eelarvele lisakulu.
Eesti taaskasutusorganisatsiooni finants- ja arendusjuht Üllar Huik pakkus, et ehk oleks lahenduseks see, kui paigaldada kogumiskohtadesse rohkem konteinereid.
Olmejäätmete koht kodukonteineris
Eller rääkis, et nii Tahkuna pakendimaja kui Kärdla kiriku parkla pakendijäätmete konteinerite juurest on valla majandusosakonna töötajad alatihti lisaks olmejäätmetele pidanud koristama nii ehitusjäätmeid kui koduelektroonikat.
Ta pani nii saare püsielanikele kui suvilaomanikele südamele, et neil on kohustus oma jäätmete käitlemiseks sõlmida teenusepakkujaga leping jäätmete äraveoks oma kinnistult.
Tema soovitus on, et kõik jäätmevaldajad hindaksid oma olmejäätmete kogust ja telliksid konteineri, millesse mahuks kõik majapidamises tekkivad jäätmed.
“Täiendava prügi äraveoks peab vald kasutama ausate maksumaksjate raha, kes oma jäätmete äraveo eest niigi ise maksavad,” lisas Eller.
Hiiu vallavanem Reili Rand nimetas kahetsusväärseks, et Hiiumaa pistab igal suvel rinda jäätmeprobleemiga.
“Lahendusteni saame jõuda vaid hiidlaste ja Hiiumaa külastajate ning jäätmevaldkonna ettevõtjatega koostöös,” nentis vallavanem. Ta lubas, et lahendusi otsitakse ning seejuures loodab vald koostööpartnerite suuremale paindlikkusele.
