Harda Roosna Saatuse vemp oli seegi, et hiidlaste peres sündis Advig Kiris 4. augustil 1935 mitte Läänemeres asuval kodusaarel, vaid hoopis Vaikse ookeani ääres asuvas Juznaja Lifljandija külas. Tema esivanemad olid läinud maad otsima ja jõudnud sel teel suure ookeani äärde, kus seati sisse oma elu ja kuni stalinlike repressioonideni, tundus elu sellel uuel maal isegi päris kodusena.
Õigusajaloolasena on Kirist huvitanud alati keerulised ajad ajaloos, aga tema maailmapilt ei luba ühtesid ohvreid eristada teistest. Ta jälgib huviga meie tänaste ajaloolaste töid repressioonide uurimisel ja näeb positiivse tendentsina seda, et üha enam on hakatud represseeritutena arvestama neidki eestlasi, keda need repressioonid tabasid väljapool Eesti piire.
Ta ise ei räägi just sageli, et ta ise oli vaid kaheaastane, kui ta isa süüdistati spioneerimises Eesti Vabariigi kasuks ja arreteeriti sellel kurikuulsal 1937. aastal. Tollase kombe kohaselt viidi riigivaenlase lapsed Vladivostoki miilitsa noorteisolaatorisse. Ja see “isoleerimine” ei toimunud mitte ööks-kaheks, vaid tervelt kaheks aastaks.
Advig Kirise isa, kes “tuima talumehena” õnneks ei kirjutanud alla mitte mingitele paberitele, kuigi ta uurijate poolt lausa invaliidiks peksti, suutis sedasi enda ja oma pere päästa. Appi tuli ka väline jõud, sest just sellele ajale langes suurte repressioonide järjekordse juhi Nikolai Jezovi (1895–1940) süüdimõistmine võimuliialdustes. Selleks, et näidata, et ka kohalik NKVD on sellest partei otsusest mingeid järelmeid teinud, lasti lahti mõned uurimise all olevad inimesed, kellelt polnud jõutud veel süü omaksvõtmist välja peksta.
Nii saigi Advig Kirise isa tulla lõpuks järele oma lastele, kes olid oodanud kogu aeg oma saatust tegelikult samuti kinnipeetavatena. Peale seda soovis pereema kiiresti minna tagasi Hiiumaale, aga suur sõda tuli vahele ja nii sai tagasirändamine ette võetud alles sõja järel.
Suure impeeriumi eripäraks oligi see, et vahel sai väike inimene, liikudes mööda selle hiigelterritooriumi ühest äärest teise end veidigi säästa võimude repressioonide eest. Üks osa Advig Kirise perest kolis nendel segastel aegadel tagasi Hiiumaale ja nii sai ta Tallinna polütehnilisse instituuti ja hiljem Tartu Ülikooli üle minnes ette näidata Kärdla keskkooli lõputunnistuse.
Advig Kiris on töötanud Tartu Ülikoolis, Tallinna Tehnikaülikoolis, Akadeemias Nord ja nüüd Tallinna Ülikoolis juuraõppejõuna, kokku juba viiskümmend kaks aastat ehk alates aastast 1963. Seega on Advig Kiris Eestis momendil vanim veel tudengeid õpetav juuraõppejõud.
Advig Kiris lõpetas
1961. aastal Tartu riikliku ülikooli õigusteaduskonna, aastast 1972 on ta õigusteaduse kandidaat. Aastatel 1963–1979 töötas ta Tartu riikliku ülikooli õigusteaduskonna riigi ja õiguse ajaloo kateedris vanemõpetaja ja dotsendina ning aastatel 1979–1985 ühtlasi kateedri juhatajana. Seega on tema staaž Tartu Ülikooli õigusteaduskonna õppejõuna
32 aastat.
15. novembrist 1985
3. aprillini 1990 oli ta Eesti NSV justiitsminister. Ta oli justiitsministriks ajal, mis oli Eesti taasiseseisvumisel väga oluline. Just tema ministriksoleku ajal võeti
16. novembril 1988 vastu Eesti seaduste ülimuslikkuse akt, mis oli sisuliselt esimene oluline akt, millega Eesti hakkas NSV Liidust välja astuma.
Aastatel 1990–1992 oli Kiris Eesti Vabariigi ülemnõukogu presiidiumi esimehe õigusnõunik ja õigusosakonna juhataja. Ka oli Advig Kiris aastatel 1990–1992 tegev ülemnõukogu presiidiumis nii õigusosakonna juhataja kui ülemnõukogu presiidumi esimese õigusnõunikuna. See tähendab tegutsemist ajal, kui tehti Eesti jaoks kõige olulisemad praktilised sammud NSV Liidust lahkumiseks, aga töötati välja ka Eesti Vabariigi praeguse põhiseaduse tekst.
Aastast 1992 oli Advig
Kiris Tallinna tehnikaülikooli majandusõiguse õppetooli dotsent, aastast 1994 Akadeemia Nord õigusteaduskonna dekaan ning aastast 1999 samas avaliku õiguse õppetooli juhataja. Aastast 2015 on Kiris Tallinna Ülikooli õigusakadeemia külalisprofessor ja õpetab õigusteooriat.
Hiidlased on Advig Kirise
kindlalt omaks võtnud, vaatamata sellele, et mehe sünnikoht sellest saarest kaugel. Nimelt Tallinna hiidlaste ühenduse presidendina hoiab Advig Kiris silma peal pealinna-hiidlaste tegemistel.
Advig Kirisel on alati olnud võimalik juriidilisi küsimusi arutada oma juristist abikaasaga Ivi-Küllikega, kes töötas pikki aastaid prokuratuuris ning seejärel juristina pangas. Poeg Hannes läks samuti vanemate teed, jõudes oma karjääris nii Tallinna prokuröriks ning tegutseb Eesti Vabariigi riigikohtu kriminaalkolleegiumi esimehena ja riigikohtunikuna, juristiks on jõudnud õppida juba kolmaski põlvkond
Kiriste peres.
prof Peeter
Järvelaid
TLÜ õigusakadeemia
