On tähtis, mida räägime ja teeme

Õppeaasta lõppes küll äsja, aga paljude laste jaoks ei saanud sellega otsa kooli­kiusamine – suur osa vaimset vägivalda on kolinud internetti ja saadab lapsi ka peale koolipäeva.
Tänavu jaanuaris kogunesid juba teist korda Hiiumaa noortega töötavad spetsialistid seminarile, et üheskoos lastevanemate ja õpetajatega võtta luubi alla koolikiusamine. Teema tahkusid aitasid avada SA Kiusamisvaba Kool tegevjuht Triin Toomesaar, veebi­konstaabel Maarja Punak ning psühholoog Daniel Soomer.Kiusamiskäitumist analüüsiti foorumteatri meetodil koos Kaie Pranno ja Svetlana Reinmetsaga. Kokku osales seminaril ligi 60 inimest.
Pranno: Loome turvalisust
Hiiumaa noorsootöökeskuse noorsootöö koordinaatori Kaie Pranno sõnul tegutsetakse üheskoos selle nimel, et noortel oleks turvalisem ja parem elada ja õppida.
Seminari käigus sai kuulata ja ühiselt arutleda, mis sellest kõigest siis päriselt kasu võib olla? Osalejatele jäid kõrvu märksõnad nagu märkamine, mõistmine, kuulamine, sekkumine. Pranno märkis, et need on küll lihtsad mõisted, aga kipuvad sageli ununema.
“Iga täiskasvanu kui ka vanema võimuses on märgata pahatahtlikku suhtumist või käitumist ning seda taunida, ainult nii saame kujundada keskkonna, kus valitseb ühine seisukoht, et kiusamine ei ole okei,” tõdes ta.
Kõikide seminaril osalejate jaoks sai enam kui selgeks, et koolikiusamine võib jätta noore inimese hinge jälje, mis tema tervist mõjutab terve elu jooksul.
“Seega märgakem ja sekkugem, kui pahatahtlikkust märkate,” kutsus Pranno vägivalda märkama.
Sotsiaalmeedia toob kiusamise koju
Pranno sõnul pööratakse palju tähelepanu koolikeskkonnale, aga tuleks osata märgata ka seda, mis tuleb lapsega koju kaasa. “Need on internet ja sotsiaalmeedia – sealne kiusamine võib olla veel julmem, kuna kiusaja ei näe kiusatava reaktsiooni ja tunneb end anonüümsena.”
Pranno ütles, et võibki jääda mulje, et sel puhul on ka sekkumine võimatu, kuid tegelikult see nii ikkagi pole – sekkumine on ikkagi võimalik. Oluline on hoida kontakti oma lapsega ja uurida tema tegemiste kohta ka digitaalsetes keskkondades.
“Kui endal jääb sekkumiseks nutti puudu, saab pöörduda veebikonstaablite poole, kes vajadusel aitavad,” soovitas ta.
Foorumteater õpetas lahendusi leidma
Sama projekti raames käisid foorumteatri jokkerid Kaie Pranno ja Svetlana Reinmets Hiiumaa koolides ja viisid läbi seitse töötuba 10–13aastastele noortele.
Pranno sõnul on foorumteatri meetod hea võimalus eluliste olukordade läbi­mängimiseks ja erinevate käitumismustrite harjutamiseks.
Kärdla põhikooli Kõpu õppekoha õpetajana töötav Reinmets leidis, et töö­tubades osalenud lapsed olid avatud ja kiusamisteema kõnetas neid.
“Lapsed tahavad ja vajavad, et keegi neid kuulaks ja aitaks kaasa mõelda, mis­suguseid lahendusi kiusamise või tülide olukordades üldse olemas on,” ütles ta.
“Oli töötube, kus lapsed olid värskelt kogenud kiusamist ning soovisid koheselt hakata neid olukordi lahendama,” lisas Pranno.
Tema sõnul räägiti ka sellest, et kiusamist kui terminit kasutatakse noorte seas ehk liiga kergekäeliselt.
Pranno ütles projekti kokku võttes, et kindlasti on vahet sel, mida me räägime ja teeme. “Kui märkame ebaõiglust, siis sekkugem – rääkigem ja suhelgem üksteisega, sest niimoodi saab meie laste kasvukeskkond turvalisemaks!”