Harda Roosna Kui järg au tasude jägamise kätte jöudes, siis leiti, et Partsi Peeter aa keikse kauemat aega hiiu keelt inimestele lugeda pakkund. Ja et jütud aa olnd pääva kohased.
Eks mool ole see viga küll, et ma kipu kedad vehe natust üsna nime pidi torkima. Seda siiskid huumori mötes.
Sii kohas ma pea kätt südamele pannes vanduma, et ma pole (nagu ausad olümpia sportlasedkid) lugija ette tulles mitte ilmaskid topingut äga midad mönu ainet pruukind. Öige hiidlase kunts ongid täitsa klaari pääga vehe natust hitu välje nähje.
Kuulsatele ja tarkadele inimestele antakse vanaks saades elu töö preemia. Joo siis see olümpia kuju ongid oma arvates jüst see preemia. Tuhat tänu keikidele!
* * *
AUTORILT: see oli Pühalepa Triibult kihvt mõte – panna olümpia ajal auhinnaks välja Vana-Kreeka olümpiamängude võitja kujuline ese. Sellele lisaks Hiiu Meistrite Kojas tehtud plaadike purjekate kujutistega.
Partsi Peetri pajatused on tõesti kaua aega lugejate ees käinud. Esimest korda sündis see ühes lehe uusaastanumbris läinud sajandi kuuekümnendatel aastatel. Seega enam kui viiskümmend aastat tagasi.
Nagu teame, väljendub hiiu murde mõnusus suusõnal rääkides. Kirjapildis läheb sellest paljugi kaduma. Seepärast olen Peetri pliiatsit juhtides pidanud jälgima, et lugeja üldse jutust aru saaks. Puhas murdekeel jääb tänapäeval raskesti mõistetavaks.
Tõhusat tööd on sel alal teinud Järvi Kokla. Kohalikust külatüdrukust on saanud hiiu murde praeguse põlvkonna üks tipptegijaid, kes ka Hiiu keele raamandu koostanud.
Arvan, et Partsi Peetrit võiks pidada veidi lihtsa-
meelseks, kuid erksa taipamisega Hiiu taadi koondkujuks. Tema stiilinäide on toodud ka Hiiu keele raamandus. Üldises määratluses on pajatused veste, kirjandusliku loomingu üks tahke.
Tore, et hiiu keel Pühalepa Triibupäeval rohket kasutamist leidis ja uut kosutust sai. Mida vaja oligi.
VALTER VOOLE
