Mida päev edasi, seda enam saab selgeks, et Hiiumaal on suur puudus elamispindadest. Vabade pindade puudumise Kärdla korteriturul toob teravalt esile sõjaolukord Ukrainas. Mehed teenivad ehitusel korralikku palka ja oleks nõus oma Ukrainast sõja jalust ära toodud peredele kortereid üürima, aga meil neid lihtsalt pole.
Teisalt tahetakse aina rohkem ka Hiiumaale elama tulla. Eestimaa inimesed näivad olevat avastanud saareelu väärtused selles suures ja rahutus maailmas. Aga tulla pole kuhugi, sest elamispinda napib. Mitu aastakümmet pole Hiiumaale ehitatud ühtegi kortermaja.
Munitsipaalkorterite projekt on pooleli Kõrgessaares, räägitud on võimalusest ehitada Kärdlasse uus lasteaed ja senisesse korterid rajada. Hea mõte, aga kas ka reaalne? Olukorras, kus ehitushinnad rallivad ülespoole.
Kõik see tundub nii väike mure, kui mõelda sellele, mis toimub Ukrainas inimeste ja nende kodudega…
Valitsuselt tuli juba signaal, et eraviisiliselt enam põgenikke Ukrainast Eestisse ei toodaks. Nii ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo vastuseks MTÜ Eesti Pagulasabi, MTÜ Mondo ja Inimõiguste keskuse päringule, mida võtab ette riik, kui Eesti vastuvõtuvõimena nimetatud 10 000 pagulase piir täis saab.
Neljapäeva hommikuks oli Eestisse jõudnud 12 488 Vene kallaletungi eest põgenenud ukrainlast, kellest 4000 on lapsed. 3002 inimest nendest on enda sõnul Eestis läbisõidul.
Riisalo sõnul tähendas esmaspäeval välja käidud ülempiir, et sellise hulga vastuvõtmisel Eesti senine elukorraldus ei muutu. Lahendust näeb ta põgenike hulga piiramises ja kutsub pigem aitama inimesi, kes on juba siia jõudnud. Küsimus pole tema sõnul esmases majutuses, vaid selles, et ei hotell ega evakuatsioonipaik pole sobilik inimestele aastaseks majutuseks – nii kauaks saavad sõjapõgenikud Euroopa Liidu riikides ajutise kaitse. See tähendab vajadust leida sõjapõgenikele püsivad elukohad vähemalt aastaks.
11. märts 2022
