Sigrid Leigri Nukuteatri juhataja Kersti Ojasalu rääkis, et kutsus kohale kõiki, kes sooviks nukuteatri tulevikuplaanides kaasa rääkida ja veelgi enam, kaasa teha. “Tahame nukuteatri juurde nuputada erinevaid väljundeid, mis meid majanduslikult aitaks natukene paremini edasi kesta, kui seni. Mõtteid on üksjagu, aga just reaalne elluviimine on keeruline, et leida neid inimesi, kellel oleks aega pühenduda,” rääkis Ojasalu oma avakõnes.
Viktor Rõbtšenko on nukuteatri toimetustes konsultandina toeks olnud juba eelmisest suvest. Tema aitas MTÜ-l Kärdla Nukuteater koostada projekti, millega küsiti kodanikuühiskonna sihtkapitalilt nn arenguhüppe toetust. Projektimeeskonnas on kolm ühingu liiget, Kersti Ojasalu, Arnold-Aare Kivisikk ja Mati Lepna, ning arenguhüppeks tahetakse arendada nukuteatri majas teenuseid, mis ühingule ka raha sisse tooks.
“Kogunesime mõttetalguteks, et arutada ja plaani pidada, kuidas rahaliselt paremini välja mängida kui seni,” selgitas Rõbtšenko. Kohaletulnud arutlesid, milliste teenustega saaks nukuteatri põhitegevust ehk näitemängu toetada, et katta vähemalt vastremonditud maja ülalpidamiskulud.
“Välja käidi mitmeid ideid. Näiteks leidsid kohaletulnud, et maja peaks olema regulaarselt külastajatele avatud, ja teenuste nimekiri, mida pakutakse, võiks olla pikem. Samuti arutleti juba varasemalt välja käidud mõtte üle, et majas võiks avada teatrikohviku.
Ojasalu rääkis, et on ettepaneku teinud mitmele potentsiaalsele kohvikupidajale, kuid erinevate asjaolude tõttu ei ole seni keegi veel kohviku avamiseni jõudnud. “Aga see mõte ei ole maha maetud, ootame jätkuvalt ettepanekuid ja koostööpartnereid. Tulge meile kohvikut pidama!” kutsus Ojasalu.
Ootab enam tuge vallalt
Arutelu käigus kerkis ka küsimus, kas ja kuidas võiks nukuteatri tegevust senisest enam toetada vald. Põhjust toetada on, sest nukuteatris käivad peamiselt lapsed ja Ojasalu läbiviidavad ringid on sisuliselt huviharidus.
“Mina ootan eelkõige, et vald hoone majanduskulusid rohkem toetaks,” rääkis Ojasalu. Ta tõi näiteks, et eelmisel aastal toetas vald nukuteatrit 650 euroga, kuid ainuüksi hoone elektriarveid oli 1300 euro eest.
Hiiu Lehele ütles arutelul osalenud Kärdla osavallavanem Lauri Preimann, et igas organisatsioonis on tulevikku vaatavad arenguplaanide arutelud väga olulised.
Samas avaldas ta arvamust, et nukuteatri jätkusuutlikkusest kõneldes on majanduslikust poolest olulisem sisupool.
Kui lahendame ära näiteks hoone ülalpidamiskulud või leiame palgalise organisaatori-perenaise-projektijuhi töökoha, kes hakkab maja ülal pidama ja regulaarseid etendusi organiseerima, siis kas leidub piisavalt näitlejaid ja vaatajaid, kostüüme, nukke ja muud koos rahastusega, mis teatritegemiseks vaja läheb?” küsis ta.
Preimann nentis, et mõttetalgutel ta sellele vastust ei saanud, aga nende küsimuste arutamisest ei pääse.
“Pakkusin teatrile, et omatulude kasvatamise eesmärgil võiks teater etenduste ja näiteks näiteringidega majast väljas laste juures käia,” lisas Preimann.
Tema sõnul ei ole osavallal midagi nukuteatri toetamise vastu, aga ta sooviks teatri valmivas tulevikukontseptsioonis näha vastuseid eelpool mainitud küsimustele koos kulunumbritega.
“Neid on vaja, et saaksime aimu, milliseid tegevusi ja millistelt eelarveridadelt on kõige mõistlikum toetada,” selgitas Preimann. Ta kinnitas, et kontseptsiooni koostamisel on osavald samuti valmis jõu ja nõuga kaasa lööma.
Mõttetalgutel osales 18 inimest, lisaks ühingu liikmetele ja toetajatele olid kohal ka osavallavanem Lauri Preimann, valla haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Karin Kokla, arenduskeskuse noortekonsultant Henri Reeder ja noorsootöö spetsialist Einar Ilves.
