Apteegireform sunnib ka saare ainsat, täielikult proviisorite omanduses apteeki omandisuhteid muutma.
“Oleme küll sajaprotsendiliselt erialatöötajatest osanikud, aga uus seadus tahab, et juhatajal oleks 51 protsenti osalust – meil seda praegu pole,” ütles OÜ Kärdla Apteek üks omanikke, apteeker Krista Luuk.
Mullu septembris kirjutasime optimistlikult, et viis aastat kestnud apteegireform on lõpusirgel ning võib juhtuda, et Hiiumaal saab see tehtud esimesena, kuna kaks saarel asuvast neljast apteegist juba on proviisorite omanduses. Saarel on üks Benu ketiapteek Selveris, üks on haigla apteek, Kärdla apteek ja Valve Raide Keskväljaku apteek, aga juba kuuluvad proviisoritele. Seega võinukski Hiiumaa olla esimene maakond, kus apteegireformiga ühele poole saadakse.
Sotsiaalministeeriumi kodulehel avaldatud kaardilt selgub aga, et praegu pole Hiiumaal ühtegi nõuetele vastavat st proviisoriomanduses apteeki, nõuetele mittevastavaid aga on neli.
Näiteks eelnimetatud Kärdla nn vana apteeki Uuel tänaval peab OÜ Kärdla Apteek, mille omanikeks proviisorid Krista Luuk,
Maret Ilves, Marge Noorkõiv ja Viivika Remmelkoor. Seega on 29 aastat osaühinguna tegutsenud Kärdla apteek algusest peale kuulunud kutselistele proviisoritele. Milles siis asi?
Sotsiaalministeeriumi tervisevaldkonna nõunik Katri Eespere selgitas, et Kärdlas on küll kaks proviisorite osalusega apteeki, kuid neist ei vasta kumbki veel ravimiseaduse nõuetele. Mittevastavuse põhjused aga on erinevad.
“Üks apteek Kärdlas kuulub küll proviisoritele, ent ei ole ühe proviisori enamusosalust, mida kehtiv seadus nõuab,” rääkis Eespere. “Ehk siis sisuliselt on vaja viia vastavusse proviisorite osalusprotsent selliselt, et ühele proviisorile kuuluks vähemalt 51 protsenti apteegist.”
Teise Kärdla apteegi puhul on samuti tegemist proviisorapteegiga, kus proviisorile kuulub 60 protsenti apteegi osalusest. “Seal on nõuetele mittevastavuse põhjuseks hulgimüüjast vähemusosanik,” ütles Eespere. Sama kehtib ka Käina ja Emmaste apteekide puhul, mis on eelnimetatu haruapteegid.
Nõus muutusi sisse viima
Eespere ütles, et nad on Hiiumaa proviisoritest apteegiomanikega suhelnud ja nendega kohtunud: “Nad on meile kinnitanud, et neil on kavas viia apteegid nõuetega vastavusse, kui riigikogu annab selge sõnumi, et reformiga minnakse lõpuni.”
“Ootame, kas neljapäeval riigikogus võetakse mõni meile sobiv muudatus vastu, kui ei, siis kohandame oma osakud ringi – tahame ikka edasi töötada,” ütles Krista Luuk eelmisel nädalal Hiiu Lehele.
Neljapäevasel istungil tutvus riigikogu sotsiaalkomisjon kolme ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõuga. Komisjoni esimehe Tõnis Mölderi sõnul otsustas komisjon arutelusid nende üle jätkata järgmisel esmaspäeval, st eile. Lehe trükkimineku ajaks tulemust veel teada polnud.
Kuna 1. aprillist kehtivad apteekide pidamisele uued eeskirjad, esitasid riigikogu liikmed kolm ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega soovitakse praegu kehtivat korda muuta.
Eelnõuga 127 SE soovitakse võimaldada haiglaapteekidel ravimeid ise maale tuua; eelnõu 139 SE keskseks eesmärgiks on muuta ravimiseaduse sätteid selliselt, et ravimiseaduse regulatsioon ei piiraks apteegipidaja omandit ning eelnõu 141 SE fookuses on see, et proviisoromandi nõue loetaks täidetuks ka juhul, kui apteegiettevõtte valitsevaks omanikuks on mitu proviisorit ühiselt. Viimane välistaks vastuvõtmisel näiteks OÜ Kärdla Apteek puhul vajaduse proviisorite osakud ümber jaotada.
