Kaidi Ojasoo Ühistest aruteludest koguti uusi ideid, kuidas muuta tööd noortega läbimõeldumaks, efektiivsemaks ning ennetuspõhisemaks.
Kahe päeva jooksul seati fookusesse erinevaid ja väga olulisi teemasid nagu alkoholi tarbimine noorte seas, NEET-noored (noored, kes ei tööta ega õpi), konfliktide lahendamise ja vahendamise oskused noorte ja noorsootöötajate seas, töö tüdrukutega ning sotsiaalmeedia kasutamine noorte ja noorsootöötajate seas.
Neid teemasid ühendas kohati olulisim – võrgustikutöö – ehk kuidas tegutseda koostöös nii, et probleemkohad saaksid kiiresti lahendatud.
Lisaks Norra näidetele saadi omavahel jagada iseenda kogemusi, et seeläbi mõtestada noortega seotud ennetustööd oma piirkonnas.
Seminaril osalejad lahkusid erinevate mõtetega. Näiteks Hiiumaa Rajaleidja keskuse karjääriinfo spetsialist Kati Vaht ütles, et tema jaoks jäi kõlama koostöö olulisus lapsevanemate ja kooliga: “Ma oleks väga tahtnud, et ka need osapooled oleksid ühise laua taga koos praeguse võrgustikuga – tundub, et siis meil ei oleks enam ühtegi probleemi!”
Koostöö olulisuses oli veendunud ka Muhu noortekeskuse juhataja Arnek Grubnik, kes ütles, et Hiiumaa noortespetsialistide omavahelisest suhtlemisest ja ka suhtumisest on näha, kui kenasti sujub koostöö Hiiumaal.
Grubnik sai seminari arutelust idee, lasta noortel endil korraldada noortekeskuses lapsevanematele mõeldud üritusi. “Huvitav, kuidas ma ise varem selle peale pole tulnud?” küsis ta.
Grubnik rõhutas konfliktide oskusliku lahendamise meetodi olulisust ning leidis, et see on oluline kõigile ametikohast olenemata. “Loodan, et suudan edaspidi ise rohkem endast “kaelkirjakut välja lasta”,” vihjates õpitud mittevägivaldse käitumise meetodile.
Eesti noortekeskuseid ühendava katusorganisatsiooni Eesti ANKi juhatuse juht Kerli Kõiv leidis, et seminari igas hetkes oli tunda usaldust kõigi projektitiimi liikmete suhtes, vastutuse ja rollide jaotumist: “Igaühe sõnades ja tegudes väljendus professionaalne suhtumine oma valdkonda ja kolleegidesse. Hiidlaste pilgud on kaugemal kui homne päev. Norra kogemuste toel usutakse tänaste valikute ja sammude pikaajalist mõju. Kõige positiivsem on see, et ollakse valmis oma kogemusi jagama üle Eesti, sooviga rakendada neid üha efektiivsemalt ka Eesti praktikas.”
Lõpetada võiks samuti Arnek Grubniku mõttega: “Selleks, et midagi muuta, pole vaja oodata, et keegi kuskil midagi teeb, vaid tuleb ise koos teistega tegutseda – iga inimene saab maailma muuta. Ka paremaks!”
Hiiumaa noorsootöö keskuse projekti “Efektiivne noorsootöö maa- ja linnapiirkonnas” (“Effective Youth Work in Rural vs Urban Areas”) toetab Erasmus+: Euroopa Noored programm. Tänu ka politsei- ja piirivalveameti, Käina huvi- ja kultuurikeskuse ning Emmaste vaba aja keskuse töötajaile, et aitasite seminari läbi viia!
Iris Vahtra
Hiiumaa noorsootöö
keskus projektijuht
