Andres Laanejõe ile Ukrainasse, Lvivi. Noorte esindusvõistkonna moodustavad kolm hiidlast, kes mullu novembris said Eesti MV-l kolmikvõidu.
HENRI REEDER
hiiuleht@hiiuleht.ee
Teet Kikase eestvedamisel on juba 1991. aastast Hiiumaal järjepidevalt nii lennu-, laeva-, auto- kui ka raketimudelismiga tegeletud. Tänaseks on tema käe alt läbi käinud rohkem kui 70 noort lennuhuvilist Hiiumaal.
2009. aastal loodud Hiiumaa mudeliklubi on andnud aga suure tõuke spordiala arendamiseks ja propageerimiseks. Muuhulgas on klubi eestvedajad taaselustanud raketimudelismi karikavõistlused ja saadavad sel aastal esimest korda noorte võistkonna maailmameistrivõistlustele (MM).
Kümneaastane
paus karikasarjas
Mudeliklubi üks eestvedajatest Andres Laanejõe rääkis, et kui nõukogude ajal käisid mudelistid tihti meeskonnana MMidel, siis taasiseseisvunud Eestis pole seda juhtunud.
“Pole olnud saada mootoreid, mida on mudelrakettidele vaja, sest mingil ajal kasutasid neid ka Lasnamäe pommi-
panijad sütikuteks ja pärast seda nende kättesaadavust piirati,” selgitas Laanejõe.
Pärast kümneaastast pausi otsustasid Eesti mudellennuühenduse juhid taas püüelda MMile. Nüüd tellitakse mootoreid Saksamaalt, ka võistlus-
rakettide kered ostetakse välis-
maalt sisse. Harjutamiseks ja Eestis esinemiseks teevad lapsed raketikered ise ja kasutavad selleks paberit. Paberit sellepärast, et võistlustel loeb iga gramm ja raketid peavad olema võimalikult kerged, et kauem õhus püsida. MMil on vaja veel paremat kvaliteeti, seepärast tellitakse õhukesest klaasriidest kered, mis kaaluvad u 10 grammi. “Omade vahenditega me ei suuda nii kerget kere valmis teha,” ütles Laanejõe.
Hiidlastest meistrid
Võistlussarja alustati mullu novembris Eesti meistrivõistlustega, mille n-ö panid kinni kolm hiidlast Johanna Aaslepp (15), Siiri Talts (14) ja Sten Andri Laanejõe (8). Vastavalt varasemale kokkuleppele, moodustatigi võitjatest esimene noortevõistkond, mis läheb Eestit MMile esindama.
Raketimudelistid ei saa kuigi palju määrata raketi välises ilmes ega mootori võimsuses, need on väga täpselt reguleeritud ja kontrollitud. Isegi süütamine käib range järelvalve all, ka mõõdavad kohtunikud kaasa võetud raketimootorite võimsused üle.
See-eest peavad mudelistid oskama väga täpselt rakette kokku panna. Peensusteni õpitakse isegi raketiga kaasa saadetava lindi või langevarju voltimist. “Tuleb palju arvestada aerodünaamikaga ja tuleb leida ka õige stardi-
moment, et saada rakett tõusvasse õhuvoolu,” selgitas Laanejõe.
Seetõttu võib öelda, et tegemist on küllalt turvalise ja kontrollitud võistlusalaga, millega tegelemist ei ole põhjust karta.
“Iseenesest see pole just raketiteadus,” julgustab
Laanejõe kõiki huvilisi, “vajab lihtsalt väga palju katsetamist ja hästi palju jälgimist, et näiteks ka raketi raskuskese oleks alati paigas.”
Otsivad sponsoreid
Ajaks, kui otsustati noored MMile saata, polnud veel selge, kuidas leitakse rahastus võistlustel osalemiseks. Siinkohal tuli appi Kiduspel sündinud suvehiidlane
Margit Moossen, kes aitas leida sponsorraha. Lennuliiklus-
teenistuse AS kattis 940eurose MMi osalustasu, mille üle klubilased on väga rõõmsad, kuid seni pole veel transpordi- ja majutusraha, milleks kulub umbes 800 eurot.
“Lennuki peale meid rakettidega ei lasta,” selgitas Laanejõe, miks tuleb ette võtta ligi 1200–1300kilomeetrine kulukas autosõit läbi Läti, Leedu ja Poola.
Noored mudelistid on tänulikud iga väiksegi summa eest, mis aitaks neil võistlustele jõuda. Annetada saab MTÜ Hiiumaa Mudeliklubi arveldus-
arvele EE042200221045334772, selgitusse märkida “Toetus MMil osalemiseks”.
