PERHi neuroloog-vanemarst Siim Schneider ütles, et telemeditsiini vahendusel on hiidlastel abi saamiseks samad võimalused mis mandrilgi.
Telemeditsiin pole hiidlaste jaoks võõras – 2012. aastal, kui haigla sai kauaoodatud tomograafi, võeti kasutusse ka telesild, mille kaudu olid siinsed arstid ühenduses Ida-Tallinna keskhaigla neuroloogidega. Haigla intensiivravipalatisse oli toona üles seatud kaamera, mikrofon ja valjuhääldi.
Nüüdne lahendus on märksa kaasaegsem. Nii on regionaalhaiglas asuvatel arstidel võimalus Hiiumaa haiglas asuva kaamera pilti liigutada ja vastavalt vajadusele suurendada.
Eelmisel teisipäeval uut tehnikat katsetades oli pildikvaliteet telesilla vahendusel nii hea, et arstid pealinnas nägid lugeda isegi siinsele haiglavoodile kinnitatud seadme kasutusjuhendit.
Põhja-Eesti regionaalhaigla neuroloog-vanemarst Siim Schneider ütles, et telemeditsiin annab hiidlastele turvatunde: “Kõik võimalused abi saada, mis on mandril, on nüüd kättesaadavad ka saarel.”
Päris arsti polegi?
Esialgu võib sõna telemeditsiin tunduda hirmuäratavgi ja tekitada küsimuse, kas reaalsetelt arstidelt siis abi ei saagi.
Regionaalhaigla kiirabikeskuse juhataja Arkadi Popov vastas, et telemeditsiin on täiendav tugi tublile personalile, kes juba praegu Hiiumaa haiglas töötab.
“Haigla on väike, tegemist on üldhaiglaga ja selle võimekus on nagu on. Selleks, et kohalikud saaksid võrdsetel tingimustel mandriinimestega meditsiinilist abi, tulebki telemeditsiin saarele,” rääkis Popov.
Kiirabikeskuse juhataja sõnul on kohapeal olemas spetsialistid, kes hoolitsevad patsiendi terviseseisundi eest. Erialaarstid asuvad küll pealinnas, aga telemeditsiini abil saavad nad neid nõustada ja konsulteerida.
Näiteks kasutatakse telemeditsiini seal, kus on kiirabi õebrigaadid. Nii on arst kiirabibrigaadis sisuliselt ikkagi olemas ehk siis ekspertiis on kättesaadav telemeditsiini kaudu.
Pilootprojektina keskendutakse praegu insuldihaigete ravile, aga tegelikult saab sama varustust kasutada ka konsulteerimiseks intensiivravi vajavate patsientide puhul.
Haigla sai äsja ka defibrillaatori, mis edastab patsiendi tervisenäidud otse regionaalhaigla spetsialistidele.
Popov selgitas, et kui raskes seisus patsiendile tullakse saarele järele kas helikopteri või reanimobiiliga, huvitab regionaalhaigla arste, millises seisundis patsient on. “See aparaat võimaldab meil aru saada, milleks peame valmis olema, mida peame täiendavalt kaasa võtma,” rääkis Popov.
Veel saavad samal viisil toimuda näiteks ka videokonsiiliumid onkoloogiliste patsientide puhul. Spetsialistid regionaalhaiglas näevad telemeditsiini vahendusel nii patsienti kui ka tema tervisenäitajaid. “See on raviprotsessis täiendav väärtus,” tõdes kiirabikeskuse juhataja.
Insult vajab kiirreageerimist
Pilootprojektina kasutatakse telemeditsiini just insuldihaigete ravis. On ju insult haigus, mis vajab kiirreageerimist – kui patsient jõuab haiglasse nelja ja poole tunni jooksul sümptomite tekkimisest, saab ajju tekkinud trombi veenisisese süstiga lahustada ehk trombolüüsida.
Ravi algus esimese 90 minuti jooksul pärast esimeste sümptomite teket aga tagab tunduvalt paremad tulemused võrreldes hilisema ravi algusega, märgitakse haigekassa kodulehel.
Kiire protseduuri vajaduse korral juhendavadki regionaalhaigla spetsialistid Hiiumaa haigla arste üle telesilla.
Schneider ütles, et kuna Hiiumaa haiglas on olemas kompuuteruuringu võimalus, lisaks eksperthinnang erialaarstidelt, peaks see kokku andma saare elanikele turvatunde, et insuldi puhul on abi tagatud.
Seda, et olukord on paranenud, tõestab ka statistika. Eesti haigekassa ravikvaliteedi aruannetes on kirjas, kui palju insuldi diagnoosiga patsiente aasta jooksul Hiiumaa haiglasse toodi ja kui palju neist suri kuu aja jooksul.
2015. aastal haiglasse toodud 12 insuldihaigest suri 2 ehk 17 protsenti; 2016. aasta 21 insuldihaigest suri 2 ehk 10 protsenti; 2017. aasta 21 insuldihaigest suri 4 ehk 19 protsenti ja 2018. aasta 18 insuldihaigest suri 5 ehk 28 protsenti.
Haigekassa kommunikatsioonispetsialist Vivika Tamra ütles Hiiu Lehele, et 2019. aasta statistika pole veel valminud.
Aga näiteks kümme aastat tagasi ehk aastal 2009, kui Hiiumaa haiglas tomograafi veel polnud, ütles tollane peaarst Gennadi Aavik, et 34 Hiiumaa haiglasse toodud insuldihaigest surid pooled ehk 50 protsenti.
PERHi neuroloog-vanemarst Siim Schneider ütles, et telemeditsiini vahendusel on hiidlastel abi saamiseks samad võimalused mis mandrilgi.
KÄROLYN KIVISTIK
HARDA ROOSNA
hiiuleht@hiiuleht.ee
Telemeditsiin pole hiidlaste jaoks võõras – 2012. aastal, kui haigla sai kauaoodatud tomograafi, võeti kasutusse ka telesild, mille kaudu olid siinsed arstid ühenduses Ida-Tallinna keskhaigla neuroloogidega. Haigla intensiivravipalatisse oli toona üles seatud kaamera, mikrofon ja valjuhääldi.
Nüüdne lahendus on märksa kaasaegsem. Nii on regionaalhaiglas asuvatel arstidel võimalus Hiiumaa haiglas asuva kaamera pilti liigutada ja vastavalt vajadusele suurendada.
Eelmisel teisipäeval uut tehnikat katsetades oli pildikvaliteet telesilla vahendusel nii hea, et arstid pealinnas nägid lugeda isegi siinsele haiglavoodile kinnitatud seadme kasutusjuhendit.
Põhja-Eesti regionaalhaigla neuroloog-vanemarst Siim Schneider ütles, et telemeditsiin annab hiidlastele turvatunde: “Kõik võimalused abi saada, mis on mandril, on nüüd kättesaadavad ka saarel.”
Päris arsti polegi?
Esialgu võib sõna telemeditsiin tunduda hirmuäratavgi ja tekitada küsimuse, kas reaalsetelt arstidelt siis abi ei saagi.
Regionaalhaigla kiirabikeskuse juhataja Arkadi Popov vastas, et telemeditsiin on täiendav tugi tublile personalile, kes juba praegu Hiiumaa haiglas töötab.
“Haigla on väike, tegemist on üldhaiglaga ja selle võimekus on nagu on. Selleks, et kohalikud saaksid võrdsetel tingimustel mandriinimestega meditsiinilist abi, tulebki telemeditsiin saarele,” rääkis Popov.
Kiirabikeskuse juhataja sõnul on kohapeal olemas spetsialistid, kes hoolitsevad patsiendi terviseseisundi eest. Erialaarstid asuvad küll pealinnas, aga telemeditsiini abil saavad nad neid nõustada ja konsulteerida.
Näiteks kasutatakse telemeditsiini seal, kus on kiirabi õebrigaadid. Nii on arst kiirabibrigaadis sisuliselt ikkagi olemas ehk siis ekspertiis on kättesaadav telemeditsiini kaudu.
Pilootprojektina keskendutakse praegu insuldihaigete ravile, aga tegelikult saab sama varustust kasutada ka konsulteerimiseks intensiivravi vajavate patsientide puhul.
Haigla sai äsja ka defibrillaatori, mis edastab patsiendi tervisenäidud otse regionaalhaigla spetsialistidele.
Popov selgitas, et kui raskes seisus patsiendile tullakse saarele järele kas helikopteri või reanimobiiliga, huvitab regionaalhaigla arste, millises seisundis patsient on. “See aparaat võimaldab meil aru saada, milleks peame valmis olema, mida peame täiendavalt kaasa võtma,” rääkis Popov.
Veel saavad samal viisil toimuda näiteks ka videokonsiiliumid onkoloogiliste patsientide puhul. Spetsialistid regionaalhaiglas näevad telemeditsiini vahendusel nii patsienti kui ka tema tervisenäitajaid. “See on raviprotsessis täiendav väärtus,” tõdes kiirabikeskuse juhataja.
Insult
vajab kiirreageerimist
Pilootprojektina kasutatakse telemeditsiini just insuldihaigete ravis. On ju insult haigus, mis vajab kiirreageerimist – kui patsient jõuab haiglasse nelja ja poole tunni jooksul sümptomite tekkimisest, saab ajju tekkinud trombi veenisisese süstiga lahustada ehk trombolüüsida.
Ravi algus esimese 90 minuti jooksul pärast esimeste sümptomite teket aga tagab tunduvalt paremad tulemused võrreldes hilisema ravi algusega, märgitakse haigekassa kodulehel.
Kiire protseduuri vajaduse korral juhendavadki regionaalhaigla spetsialistid Hiiumaa haigla arste üle telesilla.
Schneider ütles, et kuna Hiiumaa haiglas on olemas kompuuteruuringu võimalus, lisaks eksperthinnang erialaarstidelt, peaks see kokku andma saare elanikele turvatunde, et insuldi puhul on abi tagatud.
Seda, et olukord on paranenud, tõestab ka statistika. Eesti haigekassa ravikvaliteedi aruannetes on kirjas, kui palju insuldi diagnoosiga patsiente aasta jooksul Hiiumaa haiglasse toodi ja kui palju neist suri kuu aja jooksul.
2015. aastal haiglasse toodud 12 insuldihaigest suri 2 ehk 17 protsenti; 2016. aasta 21 insuldihaigest suri 2 ehk 10 protsenti; 2017. aasta 21 insuldihaigest suri 4 ehk 19 protsenti ja 2018. aasta 18 insuldihaigest suri 5 ehk 28 protsenti.
Haigekassa kommunikatsioonispetsialist Vivika
Tamra ütles Hiiu Lehele, et 2019. aasta statistika pole veel valminud.
Aga näiteks kümme aastat tagasi ehk aastal 2009, kui Hiiumaa haiglas tomograafi veel polnud, ütles tollane peaarst Gennadi Aavik, et 34 Hiiumaa haiglasse toodud insuldihaigest surid pooled ehk 50 protsenti.
