Harda Roosna Niisugune on esmamulje Kõrgessaare tervisemajas asuvast esimesest spetsiaalsest näitusesaalist, kus laupäeval avati kunstnik Märt Rannasti tööde näitus. Varem pole sealkandis spetsiaalset näitusesaali olnud ja näituseid on korraldatud ruumides, kus leidus vabu seinu.
“On väga hea, et see näitusesaal nüüd siin on – see harjutab ka Kõrgessaare kandi inimesi näitustel käima ja kunsti nägema,” ütles Märt Rannast. Ja lisas, et on tänulik, et Kõrgessaare vaba aja keskuse juhataja Artur Valk selle ammu õhus olnud idee nüüd ära tegi.
Rannast kutsus Hiiumaa kunstnikke oma töid uues näitusesaalis põhjalikumalt esitlema. Ühisnäituste hädaks nimetas ta seda, et iga kunstnik saab välja panna vaid üks-kaks tööd, uues ruumis aga on kohta terveks isikunäituseks.
“Kui kunstnik paneb välja terve ekspositsiooni, siis tekkib mingi suurem pilt sellest, millega ta tegeleb,” selgitas Rannast.
Üks Hiiu kultuur
Heaks nimetas ta seda, et otse vastse näitusesaali kõrval on kunstiklass, kus käivad harjutamas kunstiringi õpilased. Kõrval on ka võimla, kus tundides käivad Lauka põhikooli õpilased. Rannast, kes oma igapäevatööd teeb Lauka põhikooli direktorina, arvab, et ka tunni eel või järel võib leida vaba hetke, et näitust vaatama põigata.
Väärib ka märkimist, et Rannasti näitusega galerii küll niiöelda ametlikult avati, kuid enne seda oli seal Kõrgessaare vaba aja keskuse kunstiringi laste tööde jõulunäitus.
Kärdla kultuurikeskuse näitusesaali peremees, Ott Lambing, kes on ka uue galerii kujunduse autor, ütles, et tema konkurentsi ei karda ja tal on hea meel, et kadunud Jüri Kuusemetsa projekteeritud ruum on saanud uue elu.
“Olen hoopis rõõmus, et see näituseruum siin on – see kõik on üks Hiiu valla kultuur ja järgmisest aastast kõik üks Hiiumaa kultuur ilma igasuguste vahedeta,” ütles Lambing.
“Kuu tuleb tuppa”
Hiiumaa naturaalset värvi liivadest pannood, maalideks kokku pandud lihvimiskettad, piltideks seatud poolikud tassid ja vaasid, samas kõrval Pallase stiilis õrnsinirohehallis koloriidis maalid. Nurga taga Hiiumaa gümnaasiumi kunstikonkursi töö – raudpliiatsid ja marmorplokkidest pliiatsiteritajad. Ühe postamendi otsas graniidist karu, teisel valatud inimratasrist, kolmandal paest abstraktne kujund ja neljandal pronksist skulptuur. Rannast on kahtlemata väga mitmekesine ja otsiv kunstnik.
Hiiumaa kunstnikest nimetab ta oma hingesugulasteks, kellega ta niiöelda ühte asja ajab, Aadi Palli ja Valev Seina.
“Mulle meeldib Valevi loominguline, otsiv kunst. Ta liigub kogu aeg hea ja väga hea maitse piiri peal – mulle meeldib. Tema tööd annavad mulle jõudu ka ise kogu aeg midagi uut otsida – kogu aeg sama teha tüütab ära.”
Avamisel osalenud Tiit Leito ütles, et tema teab Märdi töid juba ammu, aga sellelt näituselt meeldib kõige rohkem maal “Kuu tuleb tuppa!”.
“See on väga originaalne lahendus – puit nii ilusa tooniga – see pilt on soe, rahustav, selles on nii palju kunsti, samas on see niivõrd lihtne ja selles lihtsuses on tajutav harmoonia. Kõik detailid toetavad üksteist ja tekib harmooniline pilt, mis on väga positiivne ja mida on väga hea vaadata,” selgitas Leito. “Hea pilt peab sind kaasa haarama ja rõõmsaks tegema, viima uutele teedele – siis on see väga hästi tehtud,” ütles ta.
Eluaegne kokkupuude
Oma töid on Rannast aastate jooksul müünud päris palju, eelmisel aastal päris kaugel – näitustel Gibraltaril ja Hispaanias, Andaluusias. Rannast ütles, et sealse publiku tagasiside oli väga hea, ehkki nende enda kunst on sootuks erinev sellest, mida viljeldakse Eestis.
“Näiteks Hispaania kunst on puhtalt Maroko ja Araabia kultuuri mõjudega – ornament ja värvivalik on pisut teised, aga Gibraltar on täiesti Inglismaa. Nemad seal on konservatiivid, tahavad väga realistlikke pilte,” rääkis Rannast. “Mingil määral õnnestus mul neid üllatada, neile meeldis, aga ainus, mida seal sai müüa, oli portree.”
Rannast tunnistab, et tööde transportimine nii kaugele on üsna vaevarikas ja talle meeldib oma näitusi rohkem teha nii-öelda kodupool. Väga meeldis talle eelmisel aastal näitus Võru Kandles, kus Rannastit toetasid Feliks Sarve graafika ja Ilme Rätsepa tekstiilid.
Näitusel oli kohal ka Märdi tütar Kadri Rannast, kes isa näitused Gibraltaril ja Hispaanias korraldas. Tema luges üles mitu meeldinud asja: palju inimesi näituse avamisel, atmosfäär ja lõppeks see, et nüüd selline näitusekoht olemas on. Isa uutest töödest üllatas teda “Jäämäng”.
Kadri ütles, et ka kahe Märt Rannasti välisnäituse vaatajad on olnud üllatunud, kuid tagasiside oli väga hea. Tema sõnul teatakse meie kunstnike koolkonda. “Maailm teab neid, aga praegu on kunstis suured muutuste ajad – palju on nüüdisaegset nn contemporary art kunsti, aga klassikaline kunst on ikka väga hinnatud, väga vähestele kättesaadav, aga alati hästi imetletud,” rääkis Kadri Rannast.
Isa kui kunstniku tugevusteks nimetas ta head koolkonda, klassikalist kätt ja meeletult uuenduslikku ja mitmekülgset lähenemist: “Ta ei karda katsetada. Kuraatori töö on panna kõik see kokku näituseks nii, et see mõjule pääseks,” ütles Kadri.
Kadri ütleb, et oli väiksena ikka isa loometöö juures ja kaude on see viinud teda ka kunstini. “Eluaegne kokkupuude. Loomulikult. Põhitöö on küll muu, aga ma kujutan ette, et aja jooksul seesama kõik siin ongi see, mis lõpuks jääb,” räägib Kadri Rannast, kes uues kodus Gibraltaril elades tutvustab hiiumaist kunsti veebilehel www.shenhunters.com
