Päev enne seda, kui algas sõda Ukrainas, ütles Naiskodukaitse Hiiumaa jaoskonna uus juht Maret Kollin, et praegu on Hiiumaa jaoskonnas 37 liiget ja kõik naised on teretulnud, liikmeskonna kasv kolmekordseks on reaalne ja nüüd – muutunud olukorras – on näha, et huvi NKK vastu on lausa hüppeliselt tõusnud.
Kõik naised on teretulnud, sõnas jaanuari lõpus Naiskodukaitse (NKK) Hiiumaa jaoskonna juhiks valitud Maret Kollin, kutsudes Hiiumaa naisi teisipäeval, 8. märtsil Hellamaa perekeskusesse, saama ülevaadet vabatahtlikust tööst, mida teevad naiskodukaitsjad. Uus juht toonitas, et muremõtete kõrval tuleb teha ruumi usule ja lootusele, millel on suur vägi, nagu teame seda oma ajaloost ja nagu näeme praegu ukrainlaste puhul.
Tutvumisõhtu korraldamisele on õla alla pannud kaitseliitlased. Kaitseliidu Hiiumaa malevkonna pealiku Roman Lukase sõnul on naistepäeva tähistamine märgiks, kui väärtuslik on iga naine üksikisikuna ja osana ühiskonnast. Ta lubas, et kohapeal midagi tegema ei panda ega ülesandeid jagama ei hakata, vaid plaanis on kuulata, mida naiskodukaitsest ja oma kogemustest selles organisatsioonis räägivad need, kes kuuluvad NKK ridadesse.
Takistustest saab üle
Maret Kollin on olnud naiskodukaitsjaks ligikaudu kaheksa aastat. Organisatsiooniga liitus ta oma kodukohas, Märjamaal, ja oli siis alla neljakümnene. Ta meenutas, et tookord oli ta elus keeruline aeg. Tänu sõbrannale hakkas ta nägema, et kitsaks jäänud piire enda ümber saab laiendada. “Tahtsin tema eeskujul kuhugi kuuluda, kuhugi minna, teha midagi sellist, mis ellu sisu ja põnevust tooks,” rääkis ta, kuidas tekkis mõte naiskodukaitsjaks saada. Enne seda ei teadnud ta enda sõnul Naiskodukaitsest midagi.
Ega liikmeksastumine lihtsalt läinud. “Mu kõige suurem hirm oli, et mu haige jalg saab takistuseks, et ma ei kvalifitseeru sinna organisatsiooni,” tõi ta välja enda jaoks keeruliseks mõeldud mõtte. Tegelikult läks kõik vastupidi ja teda võeti rõõmsalt vastu.
Teiseks takistuseks oli oma pere, kes esialgu Mareti soovi tõsiselt ei võtnud ja selle üle nalja heitis. “Praegu on mul pere toetus igapidi olemas,” on tal hea meel, et tal tookord jätkus meelekindlust oma soovist mitte loobuda.
Mõnigi on pidanud suureks probleemiks oma vanust, kuid naiskodukaitses on paigas vaid alampiir – 16 aastat, ülempiiri pole määratud. Selle kohta tuletab Maret meelde hästituntud ütlust, et vanus on vaid number, peaasi, et endal tahtmist jagub.
“Arvan, et minusarnaseid naisi on palju – meil on oma huvid ja soovid, aga need jäävad tihti tahaplaanile,” jätkas Maret. Ta ärgitas mõnikord ka iseendalt küsima – nii nagu tema ise seda tegi – võibolla saan teha veel midagi enda, pere või kogukonna heaks.
Peale mõttepausi lisas ta, et ühel hetkel sai ta aru, millest rääkis kunagi tema vanaisa Albert oma isast lugusid vestes ja miks ta särgivarrukaga nägu pühkis, kui jutt läks tema eakaaslastele, kes sõjast tagasi ei tulnud. “Need elud anti Eesti eest,” ütles vanaisa ja need sõnad on Maret oma poegadele edasi öelnud.
Tee tõi Märjamaalt Hiiumaale
Kiiresti tegi Maret Kollin läbi naiskodukaitsja baasväljaõppe, mis tollal koosnes neljast moodulist. Hiljem lisandunud viies moodul on tal samuti läbitud ja mitmeid kursusi, mida NKK oma liikmetele võimaldab, samuti. “See andis põhja, millelt saab oma eelistusi järgides edasi minna,” selgitas ta. Üldjuhul on baasväljaõppe läbimiseks aega kaks aastat.
Esmalt hakkas Maret Kollin kaasa tegema NKK kultuurigrupis, aga rohkem aega on ta pühendanud Rapla maleva noorkotkastele – ikkagi endal kaks poega suureks kasvatatud. See tegevus on jätkunud siiani. Huvi on Maretil ka avalike suhete korraldamise vastu, kus ta on järjest end täiendanud.
Kui temast sai Rapla ringkonna esinaine, tähendas see, et koordineerida tuli viie jaoskonna tegemisi. Kuigi ametiaeg pidi kestma kolm aastat, tuli tal see paraku ennetähtaegselt tervislikel põhjustel katkestada.
Küsimusele, kuidas ta Hiiumaale välja jõudis, vastas Maret pikemalt mõtlemata: “Üks asi tulenes teisest.” Sõpru-tuttavaid oli tal siin juba varasemastki ajast ja Hiiumaal-käimist on olnud üksjagu, sest meri on teda alati tõmmanud. Käies naiskodukaitsjate üritustel, tekkisid ajapikku tihedamad sidemed hiidlastega.
Kõigi Hiiumaa jaoskonna liikmetega pole ta enda sõnul veel silmast-silma kohtunud. “Küll see juhtub,” on ta kindel ja lisab, et hindab usaldust, mis talle Hiiumaa jaoskonna üldkoosolekul osaks sai, ehkki ta on läbi-lõhki Märjamaalt pärit ja praegugi seal elab.
Naiskodukaitsest veel
Lääne maleva naiskodukaitse inspektor Svetlana Aug ütles, et huvi organisatsiooni vastu on tõesti suur. Näiteks veebis toimuvad organisatsiooni tutvustavad õhtud on väga populaarsed. Tema andmetel on seitsmele õhtule registreerunud ligi 1700 huvilist. Ta möönis, et reaalseid liitumisi on tõenäoliselt vähem, ent ometi on huvi ilmne.
Aug soovitas tutvuda ka mobiilirakendusega “Ole valmis”, kus on kokkuvõtlik info kriisis käitumiseks. Seoses olukorraga Ukrainas kinnitas ta, et NKK on valmis avama evakuatsioonipunkte, kui see vajadus tekib.
Maret Kollini sõnul on NKK põhitähelepanu kitsamas mõttes sellel, mida ja kuidas teha üksteise abistamiseks ohu- ja kriisiolukordades ja nendeks valmistumisel. “Kui varem on võib-olla tundunud, et las teised teevad, siis praegu näeme selgelt, et kasulik on ise panustada ja vajadusel jõud kokku panna,” rääkis ta.
Kindlasti on paljud märganud ka seda, et läbimõeldud tegutsemine on kaootilisega võrreldes palju tõhusam ja kui tead, kuidas toimida, vähendab see asjatut muretsemist.
Teadmistele erinevates ohu- ja kriisiolukordades ja nende praktilisele rakendamisele lisaks hindab Maret Kollin sõpruskonda, mis NKK töös osaledes tekib. Seda ei osanud ta enda sõnul esialgu oodatagi. Kuid aja jooksul tuttavate ring, kes samuti on naiskodukaitsjad, muudkui laienes ja nüüd võib ta uhkelt öelda, et neid on üle Eesti. “See annab väga erilise kindlustunde.”
Koostegemised ja -arutamised liidavad ka ühe jaoskonna liikmeid omavahel. “Igaüks liikmetest on isikupärane ja kõik annavad midagi endast jaoskonna näo kujunemisse,” sõnas saare naiskodukaitsjate juht.
NKK tutvustusõhtu Hellamaa perekeskuses toimub teisipäeval, 8. märtsil kella 18–20ni.
