Muusikapäeval kõlab Sisaski looming Käinas

1. oktoobril tähistatakse üle maailma rahvusvahelist muusika­päeva – Hiiumaal Käina huvi- ja kultuurikeskuses kõlab sel päeval heli­looja Urmas Sisaski looming pianist Lauri Väinmaa esituses.
Kaheksandat korda korraldab Eesti Muusikanõukogu sel päeval üle terve Eesti tasuta kontserte. Tänavuse muusikapäeva kontsertidel esitatakse kõikjal eesti heli­loomingut ning meie interpreetide ja kollektiivide kavad on pühendatud sel aastal juubelisünnipäevi või ümmargusi sünniaastapäevi tähistavate heliloojate muusikale.
Käina huvi- ja kultuuri­keskuses esineb muusikapäeval, 1. oktoobril kell 12.45 kõrgelt hinnatud pianist, peda­goog ja muusikaelu korraldaja Lauri Väinmaa, kelle esituses kõlab Urmas Sisaski looming.
Urmas Sisask, kes 9. septembril tähistas oma 60. sünni­päeva, on Raplas sündinud helilooja. Suure osa oma elust on ta olnud seotud Jänedaga: vedanud sealset kultuurielu ning asutanud Jäneda mõisa torni muusikalise planetaariumi. Just selles maagilises paigas on ta kirjutanud suure osa oma muusikast, aga korraldanud ka palju loeng-kontserte.
Laiem kuulajaskond õppis Sisaskit tundma 1980ndate teisel poolel, kui noor helilooja vallutas nii koorilauljate kui kuulajate südameid oma ilmeka ja nakatava koori­muusikaga. Nüüdseks on tema koorimuusika-paun väga mahukas, sisaldades seitse missat, kantaate, oratooriume, reekviemi ja mitme­suguseid lühemaid koori­teoseid, valdavalt vaimulikele tekstidele. Hea pianistina on Sisask paljude klaveriteoste autor, ja mitte ainult ühele-kahele mängijale – suurimas koosseisus on nelja klaveri taga ametis kaheksa mängijat kuueteistkümnel käel.
Sealjuures on enamik tema klaveriteoseid seotud tähistaevaga. Sisask on meenutanud unustamatut augustiööd aastal 1975, kui koju toodi uus klaver, mis jäeti tänu kuivale ilmale ööseks õue ning seda, kuidas toona 14aastane noor muusik tähesäras mängis. Nii mõnigi sel ööl valminud pala leidis hiljem tee tema oopustesse. Ühtlasi oli algust tehtud “Tähistaeva tsükliga” – see suurejooneline klaveripalade sari kajastab muljeid nii põhja­taevast, põhjapolaartaevast, lõunataevast, ekvatoriaal­taevast kui ka eesti rahvataevast ja on oma monumentaalsuses Sisaski elutöö. Need kõigist tähtkujudest inspireeritud karakteersed palad kajastavad Sisaski emotsioone ja muljeid, mis need temas esile kutsusid.
Sisaski helikeel on põnev sulam paljudest varasematele aegadele iseloomulikest võtetest, huvitav on aga see, kuidas kõik kulgeb loomulikku ja loogilist, ainuvõimalikku rada pidi. Sisaski muusikas on palju eredaid kujundeid, need jäävad hästi meelde ja panevad kuulaja kaasa elama. Ühest küljest väga emotsionaalne ja siiras, on see samal ajal sageli rajatud ratsionaalsetele arvutustele. Nõnda on Urmas Sisaskis unikaalsel moel ühendatud nii emotsionaalne ja tundlik helikunstnik kui ka asjalik ja uudishimulik astronoom-matemaatik.
Tunnustatud pianist ja kauaaegne festivali “Klaver” kunstiline juht Lauri Väinmaa on paljude Sisaski teoste esma­ettekandja ning “Tähistaeva tsükli” viimane osa on valminud tihedas koostöös heliloojaga. Igal palal on lisaks tähtkuju nimele ka autorit pala luues vallanud tundeid kirjeldav alapealkiri.
Nii et võta muusikapäeval aega ja tule kuula imelist muusikat.
Virge Joamets
Eesti Muusikanõukogu