KÄRDLA MUUSIKAKOOL 
[/media-credit 
[/media-credit laste jaoks saab sinasõprus muusikaga alguse muusikakoolist – Kärdla muusikakool on muusikaharidust jaganud kuus aastakümmet.
“Isiklikult küll mingit nõukogudeaja nostalgiat põdemata pean tunnistama, et 2. augustil 1960 avatud Kärdla lastemuusikakooli asutamine oli kultuuritegu, millele lähiminevikus analoogiat pole,” kiidab muusikakooli direktor Arvo Haasma toonast otsust. Taustaks lisab ta, et tol ajal oli Eestis vaid 20 lastemuusikakooli, praegu on muusikakoole 89.
Rudolf Tobiase nimelise Kärdla muusikakooli 330 vilistlase hulgas on neid, kes jätkanud muusikaõpinguid järgmistes kooliastmetes ja sidunud oma edasise elukutse muusikaga. Ehkki valdav enamus lõpetanutest peale muusikakooli muusikaga aktiivselt ei tegele, loodab direktor, et õpilased on saanud koolist kaasa kogemuse ning suudavad muusikat hinnata kuulajatena.
Haasma sõnul on lastele muusika õpetamise tähtsust ja muusika mõju ühiskonnas raske üle hinnata. Ta tsiteerib ajakirjanik Märt Treierit, kes hiljutises raadiosaates sõnastas kaunilt muusikaõpetajate rolli: “Te õpetate inimestele keelt, millest sündis Eesti riik.”
Erialade valik sõltub õpetajatest
Praegu on Kärdla muusikakoolis 69 õpilast ja kümme õpetajat. Viimase kümne aasta jooksul on õpilaste arv kõikunud 60 ja 80 vahel, tippajal tõusis see koos täiskasvanuõppega lausa sajani. Praegu täiskasvanud õppijaid koolis pole.
Läbi aastate on ühes lennus keskmiselt kuus lõpetajat. “Kuus on ikka väga hea keskmine,” hindab üheksa aastat Kärdla muusikakooli juhatanud Haasma, kes lõpuaktust pidanud ka ühe lõpetajaga.
Erialade valik, mida koolis õppida saab, sõltub õpetajatest ja seetõttu on see ajas muutuv – nii on ühel aastal palju kandleõpilasi, teisel akordioniste. Traditsiooniliselt on palju õpilasi olnud klaveri erialal. Haasma toob esile omaaegse legendaarse klaveriõpetaja Ene Eimre panuse, kes Kärdla muusikakoolis töötas ligi 30 aastat.
Muusikaõppeks vajalikest pillidest koolil puudust ei ole. “Pigem kipub neid kasutuna seisma jääma,” märgib koolijuht. Nii on praegu üle vaskpille ja oleks tore, kui leiduks puhkpillihuvilisi. Suurim viimase aja n-ö ost oli ühe väga hea tiibklaveri korrastamine, milleks kool sai tuge ka riigikogu katuserahadest.
Juubeliaasta punkt kontserdil
“Viimane aasta on õpetanud elama mitte üle nädala ette planeerides ning seetõttu pole olnud tarvis ka suurelt pettuda,” tunnistab direktor. Ja lisab naljatamisi, et kooli juubeli tähistamiseks suurteoste ettekandeid – näiteks R. Tobiase “Joonase lähetamist” Kärdla laululaval – ei plaanitud. Samas jäid mitmed kooli juubeliaastasse kavandatud sündmused pandeemiapiirangute tõttu ära.
Nüüd kutsub direktor kõiki, kes olnud seotud Kärdla muusikakooliga, kas siis koolis õppides või töötades, pidulikule kontserdile, et tähistada ühiselt kooli
60. sünnipäeva. Kontsert algab pühapäeval, 13. juunil kell 18 Kärdla kirikus. Korraldajad paluvad tulekust teada anda kooli põhjalikult uuenenud kodulehel kardlamu.edu.ee või telefoni teel 5665 6921.
Rääkides sellest, milline on kooli kaugem tulevik, muutub direktor murelikuks. Protsesse, mis käivitusid juba Eesti riigi iseseisvumise taastamise järel ning viisid muusikakoolid kultuuri- ja haridusministeeriumi haldusalast omavalitsuste juhtida ning aastast 2006 huvikooli seaduse alla, on tema hinnangul väga raske muuta.
“Kõige olulisemaks peaksin muusikaõpetajate ametiväärikuse taastamist ning ka selle materiaalset väärtustamist,” rõhutab Haasma. “Meie suurel ümbernimetamiste ajal on muusikaõpetajatest saanud noorsootöötajad, kes tegelevad huvihariduse valdkonnas.
Vahepeal oli ka oht, et muusikaharidusest saab huvitegevus ehk üks tavaline huviring teiste seas. Haasma sõnul on need arengud praegu peatunud, aga pole kindel, et neid uuesti välja ei kaevata. Tema ise on seisukohal, et muusikakoolid kuulugu ikka koolide sekka ja haridusministeeriumi alla. Siis on selge seegi, et nagu kõigis koolides, nii ka muusikakoolides töötavad õpetajad.
