Suured rahnud on paeluvad. Kui meeled avada, siis tundub neist hoovavat mingisugust väge. Varem ma justkui aimasin midagi sellist.
Kirjutasin kunagi sajandi algul isegi jutukese “Kivi hinge otsimine” või miskit säärast. Hiiumaal on mind lummanud teiste seas Kukka kivi, Hiiessaare Silmakivi, Kõpu Suurkivi, mandril sain aga kord väga meeldejääva elamuse Lahemaalt Jaani-Tooma suurkivist. Ja nii edasi.
Enam ma paraku nii nõndaöelda tundeline pole, et kohe kivi hinge otsima tõttan. Tõsi, Kerema teeotsa mustavas ultraaluselises Vanapagana kivis oleks küll justkui nagu midagi…
Nojah, mis siin ikka keerutada. Kavatsesin ju tegelikult Muuga Kabelikivist mõne lause üles tähendada. Seda hiidrahnu tahtsin ma näha juba oma veerand sajandit tagasi, aga alles nüüd, tänavu augustis, jõudsin temani.
Ega esimese ropsuga me seltskond kivile pihta saanudki. Aedlinna serva parklast kulgev rada hargnes kaheks. Kas too vasem või see suurem rada? Valisime suurema. Läksime ja läksime, jõudsime lagedale. Paremal kõrgus valendav hiiglaslik Muuga sadama teraviljahoidla. No ei tundunud see kant õige olema!
Tagasi ja teist rada mööda. Siin oli ka stendialus, kus aga stendi peal paraku mitte. Sillake üle oja, mis tõi miskipärast meelde Kärdla Liivaoja. Ümber haljendas lopsakas metsatukk. Ja seal…
Jah, seal tema oligi. Õigemini tervelt kolm sarnase katusekujulise vormiga rahnu, neist Kabelikivi kõige pirakam. Milline kaljumürakas! Paras väike mägi kohe.
“Ossa,” ahhetas üks me reisiseltskonnast. Kõik kinnitasid, et nii suurt rahnu pole nemad veel näinud. Just, jah. Oma mahult on Kabelikivi Eesti ja kogu Euroopa suurim hiidrahn. Tõsi, eks aluskorraavamusel Soomes ja Skandinaavias jagu suuremaidki liustike poolt paigast rebitud plokke. Tegelikult on Kabelikivil ka võistleja, nimelt Letipea rannavees kõrguv Ehalkivi. Too on üleni nähtaval, seevastu Kabelikivi alumine osa on paari meetri sügavuselt maasse mattunud. Nõnda, et ehk on tema ikkagi see kõige-kõigem? Igatahes ümbermõõdult ületab Kabelikivi Ehalkivi üksjagu: mõõdud vastavalt 58 meetrit ja 49,6 meetrit. Kabelikivi kõrgus on ligi
6 ja pool meetrit, rahn on ligi 20 meetrit pikk ja 15 meetrit lai. Rahnu läbivad rõhtsad lõhejooned, üleval süvistub aga vagumus, nii et seal kulgeb kaks kõrvutist kiviharja. Üldilmelt on see mürakas kui üks paras terve silekalju. Muide, tal on teine nimi veel: Liukivi. Paraja liu saaks sealt ülevalt alla tõepoolest.
Siin kaljunõlvade vahel tekib soomelik meeleolu. Nojah, eeskätt Soome lõunaserva, sest lisaks sangleppadele kasvab siin tammepuid. Mujal metsatukas tammesid ei paistnud, ainult rahnude juures. Väluservas õitsesid mets-kurerehad.
Vähe sellest, et Eesti kõige suurem maismaal asuv hiidrahn – kogu see kiviturjade rühm loob meie vahest mõjusaima graniitkaljuse maastikukillu.
