Teisipäeval jäi Hiiumaa noorsootöö keskuse Kärdla noortemaja köök noortele munavärvijatele kitsaks. Miks aga mune värvitakse, lapsed eriti täpselt ei teadnud.
Kui teisipäeval Kärdla noortemajja jõudsin, oli noorsootööspetsialist Liisa Otsak munad alles keema pannud. Liisa selgitas, et soovis kogu munakeetmise protsessi algusest lõpuni koos lastega läbi teha.
Kuna huvilisi oli üle ootuste palju, läks keetmisega pisut aega ja mul oli võimalus uurida, mida teavad seitsmekuni kümneaastased ülestõusmispühadest. Esmalt ütlesid kõik kui ühest suust, et nemad ei teagi muud, kui ainult seda, et siis värvitakse mune. Lühikese mõttepausi järel teatas Cady-Carolyn, et ülestõusmispühadel lastakse loomad esimest korda õue. Victoria lisas, et siis lõppeb ka paast ja võib jälle liha sööma hakata. Lisanna sõnul peidab ema alati õhtul enne ülestõusmispühi munad ära ja tema peab need järgmisel hommikul üles otsima.
Kõik kohal olnud lapsed kinnitasid, et nende peres värvitakse mune. Värvimiseks kasutatakse peredes peamiselt poevärve, aga ka näiteks sibulakoori. Noortemajas värviti mune lisaks poevärvidele ka hiiumaiste mustikatega. Liisa Otsak ütles, et see on tema lemmikviis, laste jaoks aga oli see esimene kord mune mustikatega värvida. Sellegipoolest tõdeti, et munad jäävad väga ilusad lillad ja tore on vahepeal mustikaid ka suhu pista.
Prantsusmaalt pärit noortekeskuse vabatahtlik Sarah rääkis, et neil kanamunade värvimise tava pole. Prantsusmaal peidavad vanemad lihavõttepühade ajal hoopis šokolaadimune, mida lapsed siis otsima peavad. “See on päev, mil saab väga palju šokolaadi süüa,” kinnitas Sarah.
Liisa Otsak ütles, et tema lapsepõlves küll šokolaadimune ei peidetud, värviti hoopis kanamune.
Lapsed aga jäid ettevõtmisega väga rahule ja igaüks sai koju kaasa viia kaks omavärvitud muna.