Vanasõnal vanade asjade meeldetuletamisest ja silma väljatorkamisest on ka teine pool ehkki palju seda ei kasutata. Kes vana asja meelde tuletab, sellel silm peast välja, aga kes unustab, sellel mõlemad silmad. Nii kõlab vanasõna tervikuna. Kaudselt on selle teise poole tähendus seesama, mida ütles luuletaja Juhan Liiv: “Kes minevikku ei mäleta, see elab tulevikuta.”
Maakonnalehe üks ülesandeid on ajas toimuvat jäädvustada ja kui vaja, siis meelde tuletada, kes, millal ja milliseid otsuseid tegi; kes ühe või teise asja eest vastutab; keda peaksime tehtu eest tänama, keda meeles pidama.
Üks Hiiumaa suuri sõpru Hugo Maide on lahkunud, lõplikult. Toome tema mõtted ja sõnumid korraks veel Hiiu Lehe lugeja ette. Need on kaasamõtlemist väärt. Tänapäeval Maidet enam eriti ei mäletata, küllap on võõras ka kunagise võimsa Hiiu Kaluri käivitatud areng Hiiumaal. Võiksime tollaseid asju ju teada, sest see oli aeg, mil saare elanikkond kasvas 12 000 inimeseni.
Teine meeldetuletus puudutab tänases lehes ilmunud arutelu selle üle, kuidas saarele inimesi juurde saada. Selles ütleb Riho
Rahuoja ühes lauses, et meil kulus kümme aastat Hiiumaa haigla erisuse selgekstegemiseks ja teises, et “Inimeste arvu pealt on majanduslikult mõttekas mingeid asju teha.”
Ütlemata jätab ta, et Hiiumaa haigla tuli väga kenasti toime seni, kuni suurhaiglad 2013. aastal kiirabituru (loe: raha) omavahel ära jagada otsustasid ja Hiiumaa haiglale ei jäetud võimalustki konkureerida. Kui haigla selle järel majandusraskustesse sattus, käisid Reformierakonna ministrid Hiiumaal käsi laiutamas: “Jaah, meri on vahel ja erisust oleks vaja, aga…”.
Alles sotsiaaldemokraadist minister Jevgeni Ossinovski sai hiidlaste murest aru ja lahendas olukorra, luues Hiiumaa haigla jaoks erandi – eelarvepõhise rahastuse.
Kui ka tema oleks lähtunud reformierakondlikust põhimõttest “Inimeste arvu pealt on majanduslikult mõttekas mingeid asju teha”, poleks seda juhtunud.
Just lähtumine ainuüksi piirkonnas inimeste arvust, mille järgi riik kas panustab piirkonda või mitte, on Eesti areng viimastel aastakümnetel nii Tallinna poole kreeni kaldunud.
Viimane aeg on see põhimõte prügikasti heita ja toetada rohkem neid piirkondi, mis rohkem abi vajavad.
6. märts 2020.
