Tervishoiu- ja tööminister Jevgeni Ossinovski käis mullu juunis Hiiumaal ja lubas taas, et leiab Hiiumaa haigla jaoks erilahenduse – Hiiu Leht uuris kaugel lubaduse täitmine on.
Minister Ossinovski (SDE) ütles eelmisel aastal Hiiu Lehele järgmist: “Võin kindlalt öelda, et me lahendame selle [haigla eelarve puudujäägi – toim] ära – selleks on erinevaid võimalusi. Haigla on piirkonnale vajalik, selles ei ole mingit küsimust ja seda, et haigekassa leping ei kata valmisolekut teenust pakkuda, ei saa olla.”
Veel lisas minister, et saarel asuva haigla puhul on vaja regionaalset erisust, et tervishoiuteenus kvaliteetsel tasemel säiliks. “On selge, et mehaaniliselt, haigekassa ravijuhtude järgi, siin see lihtsalt ei tule välja, ei peagi tulema, ning siin on vaja erilahendust ja seda lahendust me otsime,” ütles Ossinovski.
Samasuguse lubaduse, et ministeeriumi, haigekassa ja PERHi koostöös suudetakse tagada Hiiumaa haigla jätkusuutlik majandamine, andis minister Ossinovski juba 2015. aasta lõpus.
2014. aastal käis hiidlastele lubadusi jagamas reformierakondlasest tervishoiuminister Urmas Kruuse. Too minister ütles Hiiu Lehele, et riik peaks käsitlema Hiiumaa haiglat kui saare haiglat ning kõne alla võiks tulla nii siinse haigla teenuste koefitsiendi tõstmine kui kiirabiteenuse tagasitoomine.
Erilahendust otsitakse
Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna juhataja Agris Koppel vastas, et praegu sõltub haigla tulu liialt osutatud teenuste mahust.
“Hiiumaaga sarnase väikehaigla puhul on kindlasti otstarbekas vaadata üle erakorralise valmisoleku kaudu finantseeritava kulu osakaal kogukuludest,” ütles Koppel.
Hiiu Leht palus täpsustada, kes seda peaks tegema ja millal seda on kavas teha.
Täiendavatele küsimustele vastas sotsiaalministeeriumi esindaja Hiiumaa haigla nõukogus Anneli Taal. Tema ütles, et haigla kulude ja tulude analüüs edastatakse haigekassale, et leida optimaalne lahendus Hiiumaa haigla jätkusuutlikuks finantseerimiseks.
Haigla pearaamatupidaja
Vally Randviir ütles, et sotsiaalministeerium koos Põhja Eesti regionaalhaiglaga on koostamas Hiiumaa haigla jätkusuutlikkuse analüüsi, mis nüüdseks on jõudnud lõpusirgele. Töörühm oli koos ka eelmisel nädalal ja kui analüüs valmis, esitatakse see koos ettepanekutega ministeeriumile.
“Ministeerium peaks leidma võimalused ja täiendavad vahendid Hiiumaa haigla jätkamiseks üldhaiglana,” ütles Randviir.
Millised need lahendused olla võiks, pole veel teada.
Praegu on haigla probleemiks, et erakorraliste teenuste vajadus on väike ja nn valimisolekukulud ei kata kogu palgakulu.
“Hiiumaa haigla eripära on see, et valmisolekut tagavad kas täielikult või osaliselt mandri arstid. Kuna arstid tuleb mandrilt kohale tuua ja kohapealsed ööbimiskulud katta, on nende arstide tunnitasu oluliselt kõrgem,” selgitas Taal.
Hiiumaa haigla eelmise aasta auditeerimata tulem oli 205 000 eurot miinust.
Pearaamatupidaja ütles, et haigla laenu tagasimaksed eelmisel aastal peatati ja neid jätkatakse sel aastal.
“PERHiga võrgustumisel eraldatakse haiglale investeeringuteks ja laenumaksete jätkamiseks mingi summa, mille suurus pole veel teada,” lisas Randviir.
Ümberkorraldused
Agris Koppel ütles, et haigla majandusliku elujõulisuse tagamiseks peab lõpule viima juba algatatud ümberkorraldused. Nii alustas haigla intervallhoolduse ja tasulise õendusabi pakkumist. Koppel ütles, et selle tulemusena kasvas aasta jooksul kasutusel olnud ravivoodipäevade osakaal. Edaspidi võiks haigla pakkuda ka koduõendusteenuseid.
Haigla taastusraviploki tühjana seisnud ruume kasutatakse nüüd hemodialüüsiks. Samuti käivitati verepank, mis võimaldas loobuda kohapealsest doonorvere kogumisest ja tagada haigla jaoks piisava kvaliteetse verevaru. Aasta lõpust ostetakse pesumajateenus sisse eraettevõttelt, mis rendib haigla pesumaja ja on lubanud selle renoveerida.
Plaanis on kogu statsionaarne ravi koondada haigla esimesele ja ambulatoorne ravi teisele korrusele ning praegust polikliinikuhoonet kasutada esmatasandi teenusteks.
Koostöös Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) kesklaboriga on plaanis üle vaadata laboriteenuse pakkumise võimalused ka teistele tervishoiuteenuse osutajatele, eeskätt perearstidele.
Võrgustumine tuleb
Koppel ütles, et Hiiumaa haigla kavatsetakse PERHiga võrgustada selle aasta esimeses veerandis. Küsimusele, kuidas saaks seejärel ka hiidlastele jääda mingigi otsustusõigus oma saare suurima tervishoiuasutuse üle, vastas Koppel, et sihtasutuse asutajal on plaan kaasata kogukonna esindaja haigla juhtimisse ka pärast uue, nüüd juba PERHile kuuluva sihtasutuse loomist.
Ka praegu on haigla neljaliikmelises nõukogus hiidlastel üks hääl – kohalike inimeste huvisid esindab maavalitsuse töötaja Aasa Saarna.
Enne sihtasutuse asutamisõiguste üleminekut sotsiaalministeeriumile 2015. aastal olid nõukogus vaid kohalikud.
Hiidlaste mure on, et kui kogu otsustusõigus mujale läheb, hakatakse haigla eelarvemiinust vähendama teenuste vähendamisega. Näiteks võidakse sulgeda sünnitusosakond või vähendada eriarstide vastuvõttu saarel.
“Mõistame hiidlaste soovi, ka meie eesmärk on otsustusõiguse regionaalhaiglale üleandmisega tagada kohapeal kvaliteetne eriarstiabi,” ütles Koppel.
Sünnitusabi osutamise lõpetamist ei pea tema sõnul praegu kartma, kuna saarele asus elama tubli ja kogenud günekoloog. “Küll aga võib takistuseks saada kvaliteetse plaanilise sünnitusabi andmine, kui saarel pole enam pediaatrit,” märkis Koppel.
Peamiseks ülesandeks nimetas ta erakorralise abi kättesaadavuse tagamist olukorras, kus vajalikke meditsiinitöötajaid ei ole saarelt võtta. “Samas tagatakse vajaliku kvaliteetse arstiabi kättesaadavus Hiiumaal PERHi poolt,” kinnitas ta.
Täpsustavale küsimusele, kas “vajalik kvaliteetne arstiabi” tähendab, et Hiiumaa haigla jätkab üldhaiglana nagu seni, vastas Taal, et nõukogu on võtnud suuna, et tagada Hiiumaal vähemalt plaaniline ja erakorraline sisehaiguste ravi, plaaniline ja erakorraline kirurgiline ravi, plaaniline günekoloogiline abi, erakorraline sünnitusabi, järelravi ja õendusabi.
Arstidel vaja majutust
Mis puudutab ambulatoorseid vastuvõtte, siis Taali sõnul sõltub erialade valik eeskätt sellest, kuidas on võimalik mandri eriarstidega kokkuleppele jõuda. “Seda mõjutavad mitmed tegurid, sealhulgas näiteks transpordimugavus ja kohapealne ööbimisvõimalus,” selgitas Taal.
Mandrilt tulevatele arstidele ööbimiseks mõeldud hoonet küll remonditi, kuid see jääb Taali sõnul arstide majutamiseks kitsaks. Taal ütles, et seetõttu on oluline saavutada perearstide ja Hiiumaa haigla vahel kokkulepe, et perearstid müüksid oma praeguse hoone haiglale ja sinna saaks haigla senisest paremini majutada mandrilt tulevad arstid. Perearstid saaksid aga enda käsutusse suuremate ruumidega vastrenoveeritud polikliinikuhoone.
Polikliinikuhoonesse pidi perearstide jaoks rajatama Hiiumaa tervisekeskus, kuid OÜ Kärdla Perearstid juhataja dr Meeli Paesüld teatas mullu detsembris, et kuna tervisekeskuse rajamisega seoses on hulk lahtisi küsimusi, otsustasid nad projektist välja astuda. “Perearstid ise on olemasoleva keskusega rahul, rahul on ka patsiendid ja haigla asub kohe perearstikeskuse kõrval,” selgitas juhataja Hiiu Lehe veergudel.
