Harda Roosna Hiiumaa plastisektoris saab tööd 500 inimest, milline paistab saare majanduse kogupilt?
Ettevõtlusminister Liisa Oviir: Sel on nii oma tugevused kui nõrkused. Meeldib, et Hiiumaal on plastitööstus hästi tugev ja on palju plastitööstusettevõtteid. Ka puidutööstus on järjest tugevnemas, aga on ka teenindussektor, pluss iga viies on tööl riigisektoris. Nii et ohud on natuke paremini maandatud kui näiteks Ida-Virumaal, kus kui põlevkivitööstusel olid jalad alt ära, siis see oli tegelikult juba üleriigiline probleem. Siin on olukord natuke parem. On hea, et siin on väga tugev plastitöötlemiskompetents – te peate ennast ju müüma. Teisalt inimene tuleb ja toobki oma tööstuse Norrast siia, sest sel kohal on juba valdkonna kompetentsikeskuse maine! Samas ei ole majandus väga ühe valdkonna keskne, et kui ühega midagi juhtub, siis on see katastroof. Nii et pilt pole üldse hull.
Kärdlasse oleks vaja lennuvälja abiseadet, mis aitaks lennukil maanduda ka kehvema nähtavusega. Oleks ministeeriumil sellise seadme soetamine võimalik?
Arvan, et see on hästi oluline. Seda vajadust on käsitletud läbi majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kui transpordivõimaluse küsimust, aga mina soovitasin saata kirja ka riigihaldusministrile, kuna tegelikult on see regionaalküsimus. Siia on poolteist tundi praamisõitu, siin elavad inimesed, on ka neid, kes vajavad kiiret meditsiinilist abi. See on tegelikult sama, mis kirjas koalitsioonilepingus – me tagame elu suutlikkuse kõigis regioonides. Nii et see ei ole eelkõige transpordiühenduse, vaid puhas regionaalarengu küsimus ja tuleb lahendada regionaalmeetmete vaates, kas sealt saaks selleks raha. Eesti on nii tohutult väike ja kui me ei suuda selle lapi peal hoida inimesi igal pool elamas, siis see on häbiasi. Seda enam, et praegu on jälle suund Tallinnast, Tartust ja Pärnust väljapoole. Minu väike õekene läks elama Võrru – ta on ka põline tallinlane ja kolis sinna. See on hästi õige, aga selle jaoks me peamegi tagama, et kui kellelgi siin midagi juhtub, on lennukil võimalik siin iga ilmaga maanduda, on võimalik abi anda kas siis helikopteriga või millega iganes. Palusin kirja saata ka Arto Aasale ja ütlesin, et kui ma kolmapäeval teda näen, ütlen talle, et paneks nüüd seljad kokku ja prooviks leida lahenduse.
Kas ka Hiiu saare alustavad ettevõtjad võiksid saada elektrivõrguga liitumise soodustingimustel?
Meede, mis on mõeldud laiemalt, elektri, interneti, teede toetuseks, on tulemas. Praegu on ainult pilootprojekt, mis on riigihaldusministri alluvuses. See tehti Kagu-Eestis, sel sügisel ja ainult elektri peale. Talvest tuleb see minu alluvusse ja siis see ongi nagu ettevõtlusmeede. Esimesed kaks aastat on meetmes miljon eurot, edaspidi viis miljonit eurot. Mina ei arva, et see peaks olema ainult elekter, aga elekter on oluline. Teatud kohas võib vajalik olla näiteks internetiühendus, mida on vaja kaugtöö tegemiseks – seda võimalust võiks ka siin vaja minna. Kolmandas kohas on hädavajalik see viimane teejupike. Tegelikult on väga hea näide see Nurste tee. See on põhitee kohalike jaoks ja tuleb saada mustkatte alla ka siis, kui see riigi teeehituskavas on kes teab mitmendal kohal. Riiklikke teid tehakse selles järjekorras, kui tihe on nende kasutus, aga me ei saa võrrelda Tallinna teedekasutust Hiiumaa omaga ja see ei tähenda, et Hiiumaa oleks vähem tähtis. Minu üks väga selgetest prioriteetidest on ettevõtluse areng just regioonides, seepärast on mul väga hea meel, et see meede tuleb minu vastutusvaldkonda. Hakkame seda septembris kokku panema. Palusin ka siinsetelt kohaliku omavalitsuse tegelastelt, et nad annaks oma sisendi, milline see peaks olema. Otsustada tuleb, millised kolmest meetmest me millisel aastal ette võtame, et need tõesti annaks maksimaalse panuse nendesse piirkondadessse. Suuremad linnad saavad tegelikult päris hästi ise hakkama, sest seal on inimesi palju ja tulumaks tuleb, aga on piirkonnad, kus tuleb teha järeleaitamist. See on kasulik kogu Eesti mõttes, ka Tallinnale on kasulik kui Hiiumaal elu säilib. Kogu maailmas tehakse erisusi just seepärast, et see on oluline kogu riigi jaoks, aga see on ka sisejulgeoleku küsimus, et elu igal pool säiliks.
Kas kunagi võiks tulla ka mingi maksuerisus, mis toetaks ettevõtlust maapiirkondades? Näiteks võiks taastada ettevõtete tulumaksu ja selle erisustega toetada maapiirkondade ettevõtteid. Mida sellest arvate?
Ütlesin juba siis, kui ma ministriks sain, et olen ettevõtte tulumaksu pooldaja, aga see ei saa tulla niimoodi, et paneme veel täiendava koormuse ette-
võtjale peale, vaid siis tuleb sotsiaalmaksust kusagilt midagi vähemaks võtta. Praegu on kogu tulumaksukoormus üksikisikute peal, ettevõtetel seda ei ole. Hetkel kui see otsus tehti, oli see väga õige, et majandust käivitada, aga praegu ei ole see enam õige. Aga see ei ole muidugi selle koalitsiooni küsimus – praeguses koalitsioonis seda ei ole ega tule, aga see oleks samm õiges suunas. Rääkisin ka Mainori juhiga, ka tema leidis, et ettevõtete tulumaks võiks olla ja siis saaks sealt teha ka erisusi, kas siis mingis valdkonnas või asukohapõhiselt. Ma arvan, et ühel hetkel see nii ka läheb. Ma ei ütle, et see peaks olema 26 protsenti, nagu see kunagi oli, aga mingisugune panus oleks oluline. See oleks mõistlik, sest praegu võtame me raha ära enne, kui tulu on tekkinud, läbi sotsiaalmaksu, aga tegelikult oleks õige võtta siis, kui tulu on tekkinud ja tulumaksu näol. Praegu jääb mõni ettevõte selletõttu tõenäoliselt alustamata, et
ettevõtjal pole võimalik endale inimesi tööle võtta, kui alguses on raha vähe.
Mis Teid täna [8.augustil – toim.] Hiiumaal nähtust üllatas?
Ma ei saa öelda, et midagi päris üllatas, ikka tuleb ju enne visiiti valmistuda, aga see, mida ma olen lugenud ja see, mida ma täna olen siin näinud, on hästi positiivne. Tegemist on hästi väikese saarega. Elanike numbrid, mis välja käidud, on erinevad, tegelikkus on kuskil 8000–9000 inimese juures, samas on kogukonnatunnetus siin päris tugev. Nagu Käina vallavanem rääkis, et sõltumata sellest, et see pole valla kohustus, on nad ise teinud üürikortereid. Emmaste vald näiteks ostis maid, millega meelitas oma valda ettevõtjaid. Panustatakse
oma kodukoha arengusse ja sotsiaalne vastutustunne – see on meie kodukoht ja me astumegi selle ühe üleliigse sammu – lihtsalt selleks, et kõigil oleks hea, et andagi päris panus oma kodukoha arengusse valla poolt. On hästi tore tunnetada, et niisugustes kohtades sellised asjad päriselt juhtuvadki. On hea elada sellises kohas, kus inimesed on südamega asja juures ja näevad asju laiemalt kui oma isiklikud huvid või vajadused.
