Harda Roosna Hiiu vallamajas korraldatud arutelul oli teemaks noorte huvitegevuse toetussüsteem. Süsteemi käivitudes saavad kohalikud omavalitsused lisaraha lastele uute huvitegevusvõimaluste loomiseks.
“Juurde tulevad vahendid on mõeldud selleks, et tagada nende laste toomine huvitegevuse juurde, kes praegu eemale jäänud – et oleks vähemalt üks ring, kus nad regulaarselt juhendatud tegevuses osalevad,” selgitas minister.
Põhiliseks, mis ebavõrdsust tekitab, nimetas ta teenuste korraldamise suuremat kulukust hajaasustusega piirkondades, aga ka erinevaid võimalusi. “Kuskil on mure, et ringide valik on väike, kuskil on probleeme logistikaga, mõnel pool kvaliteediga,” kirjeldas ta olukorda.
Hiidlased juhtisid tähelepanu, et huvitegevust mõjutab ka see, kui kaugel keskusest ollakse. Kui laps saab huviringis käia näiteks 5 km kaugusel, on kulu väiksem kui see asub 30 km kaugusel.
“Selle ettepaneku võtsime siit kaasa, kuigi kontseptsioon iseenesest on valmis ja kinnitatud, vaatame, kas seda argumenti on piisavalt arvestatud,” lubas minister.
Maakonnagaleriid võiks toetada
Kultuuriminister külastas ka mullu avatud Nelja Nurga Galeriid, kus kohtus galeristidega Hiiumaa loovisikute vabaühendusest HiKu.
Minister ütles, et nähtust jäi väga sümpaatne mulje. Ta avaldas lootust, et asi läheb ülesmäge, kuigi galerii käigushoidmine on suuresti õhinapõhine ja selle majandamine suur kunsttükk.
Ministri arvates võiks tulevikus igal regioonil või maakonnal olla oma keskne galerii, kus käib professionaalne näitusetegevus, mida tuleks kombineerida kohalike näitusmüükidega ja kujutava kunsti alase haridusega.
Praegu toetab riik vaid professionaalset näitusetegevust, kuid galeriisid, kus kunstnike töid ka müüakse, mitte. Samas on maakonnakeskustes asuvatel galeriidel keeruline end ise ära majandada.
Ministri sõnul arutelud praegu ministeeriumis käivad, sest kujutava kunsti osas veel pole sellist head süsteemi nagu teatri- või kontserditegevuse puhul: “Programmid “Teater maale!” ja “Muusika maale!” toimivad kindlate süsteemide järgi juba pikka aega, kujutava kunsti puhul me praegu seda lahendust otsime.”
Hoidla ühinemistoetustest?
SA Hiiumaa Muuseumid direktor Toomas Kokovkin ja teadusdirektor Helgi Põllo rääkisid ministriga Eesti muuseumidest laiemalt, aga eelkõige Hiiumaa muuseumi plaanidest.
Üks teema oli museaalide hoidla, mille ehitamist aastaid oodatud. Minister ütles, et hoidla on pikk protsess, mis eeldab märkimisväärset investeeringut.
“Teisalt on oluline, et see pärand säiliks ja kogud säiliksid, seega varem või hiljem tuleb kaasaegne hoidla ehitada,” nõustus ta.
Praegu tehakse hoidla detailplaneeringut ja pole veel teada selle ligikaudne maksumus, ka võimalikke finantseerijaid mitte.
“Selge, et oma roll on riigil, küsimus on ka see, kes on riigi partnerid, mis saab haldusreformist – kas me räägime terve Hiiumaaga või osaga Hiiumaast, ja kuidas kasutatakse raha, mis võimalike liitumiste käigus võib lisanduda,” arutles minister.
Ühe rahastamisvõimalusena viitas ta liitumistoetustele ja riigieelarvelisi täiendavaid investeeringutoetusi kohalikele omavalitsustele, mida võidakse teha haldusreformi käigus.
Ministri sõnul tuleb kriitilise pilguga üle vaadata ka muuseumi hooned ja kinnisvara, mida on üsna palju. “Kui tekib täiesti uus hoidlahoone, siis järelikult kuskilt need ruutmeetrid vabanevad ja tuleb läbi mõelda, mis siis nendest saab.”
