TS Laevad Milliste põhimõtete järgi toimub laevade laadimine, selgitab Taltech Eesti Mereakadeemia mereveonduse ja sadamatöö korraldamise programmijuht TÕNIS HUNT.
Laeva laadimise puhul on kõige olulisem tagada meeskonna ja laeva ohutus; lasti vigastusteta sihtsadamasse toimetamine; laeva kandevõime ja mahutavuse parim ärakasutatavus ning vähim laadimise ja lossimise aeg. (Allikas: Rein Loodla, “Lastikäsitlus” Tallinn, Eesti Mereakadeemia 2003)
Neid põhimõtteid peab järgima laeva lastiplaani koostamisel ja lasti paigutamisel laeva. Ro-ro ja Ro-Pax laevade üks olulisemaid probleeme on laeva püstuvuse tagamine. Tavalise kaubalaeva puhul on lastiplaani ettevalmistamiseks rohkem aega kui saarte vahet sõitvate TS Laevad reisiparvlaevade puhul. Nende eripära on see, et laaditav kaup, st autod, bussid, rekad, treilerid jms, saabub sadamasse ainult vähe aega enne laeva väljumist, mille tõttu määratakse kauba konkreetne asukoht laeval vahetult laadimise ajal.
Kuna suured masinad, kaubaautod, on raskemad ja nende mõju laevale on suurem, siis on ka loogiline, et TS Laevad vedajana soovib nende kohta rohkem infot ja, et need saabuksid sadamasse varem, kaubaautod u pool tundi enne, sõiduautod u 15 minutit enne laeva väljumist.
Üldiselt jälgitakse laadimisel seda, et laev ei jääks laeva laadimise lõppedes kreeni (külgsuunas) emba-kumba pardasse, ega ka trimmi (pikisuunas). Suurt erinevust ei tohi tekkida ka laadimis-lossimisprotsessi käigus. Laadimise lõppedes saab laeval kreeni ja trimmi muuta väikeses ulatuses, pumbates (lastivett) ühest tankist teise. Laeva laadimise-lossimise ja sõidu ajal jälgitakse laeva püstuvust ja muid näitajaid spetsiaalse programmi abil. TS Laevad alustel on selleks näiteks Lyngsoe IAS.
Raskemad veoühikud püütakse jätta pigem laeva keskele (keskteljele). Kui aga on nii palju raskeid veoühikuid kui laeva mahub, siis tuleb need laadida ühest laeva otsast teiseni välja.
Ka masinate eelnev grupeerimine tehakse sel põhjusel, et enam-vähem ühtede mõõtmete ja kaaluga masinad on ühes grupis ja neid on laadimisel lihtsam omale kohale suunata. Masinate paigutamisel laeva tuleb arvestada ka lastiruumi disaini eripärade ja mõõtmetega. Tekid/lastiruumid võivad olla erinevate kõrgustega, mõnedes kohtades võivad olla mingid takistused ees jne.
Miks esimeste seas parvlaevale sõitnud masinad alati esimestena maha ei saa?
Sellepärast, et ka lossimisel peab järgima seda, et lossimisprotsessi käigus ei tekiks suurt kreeni/trimmi. Alati esimesena peale sõitvate sõidukite esimesena mahasaamise tagamine eeldaks laadimise ajal sellega arvestamist, mis võib omakorda laadimisaega pikendada. Näiteks Virtsu-Kuivastu liinil on sõidukite lossimiseks ja laadimiseks tavaliselt aega vaid 7 minutit. Trimmi puhul, kui laev on normaaltasemest kas vööri suunas või ahtri suunas kaldu, peab arvestama, milline trimm on laevasõidu jaoks optimaalne.
Miks rekad tavaliselt parvlaeva laadimise käigus ette paigutatakse? See võib hiljem maanteel sõites tagapool tulevatele sõidukitele ebamugavust valmistada.
Tegemist on laadimis-lossimisprotsessi aja optimeerimisega. Laadimise käigus tuleb alati arvestada, et viimasel minutil võib lisaks jõuda sadamasse üks või mitu rasket kaubaühikut. Laeva maksimaalne kandevõime on 12 rasket kaubaühikut. Kui rekad oleksid laevas tagapool, ei oleks seega võimalik teisi raskeid kaubaühikuid peale võtta, kuna laeva tasakaal läheb paigast ära. Laadimisprotsessi käigus tuleb aga alati kohe alguses arvestada maksimumarvuga. Alati tuleb laadimise alguses arvestada laeva kui tervikuga, et vöör oleks raskem, võrreldes sellega, kui seal oleksid sõiduautod, mis tagab laeva paremad sõiduomadused.
