Harda Roosna Eelmisel nädalal saagisid Eesti Keskonnateenused töömehed puu võraoksi ja veok laadis need tõstukiga kasti.
Ettevõtte juhataja Aivo Kriiska, kes ka ise tööle käed külge pani, ütles, et oksad peenestatakse ja kasutatakse kütteks. Puu võra mass on tohutu. Kriiska hinnangul kulub kogu puu koristamiseks nädalajagu tööd.
Tüvi oli juba juppideks saetud. Kriiska rääkis, et saagimisel oli kasutusel Hiiumaa kõige pikem, meetrise latiga mootorsaag.
Kui pilt puu südamikust avanes, selgus, et tüvi oli seest üsna õõnes. “Puu oli väga mäda ja väga ohtlik,” kinnitas Kriiska.
Langedes riivas hiiglane kõrval kasvavat tamme ja see on nüüd tee poole kaldu. Kriiska arvates võib seegi varsti langeda, kuna hoop puutüve vastu võis tamme juured lahti rebida. “Tegin ettepaneku riigi kinnisvarale ka see maha võtta,” ütles Kriiska, “aga pole veel vastust saanud.”
Tüvepakkusid ja rõmelist korpa saaks ehk kasutada nikerdamiseks. Võimalikele vigursaagimishuvilistele mõeldes ongi saetud paar pikemat, pooleteisemeetrist tüvejuppi, kuid seni pole keegi nende vastu huvi tundnud. “Kes soovib, tulgu võtku,” ütles Kriiska. Üht tüvepakku soovib Tõnu Otsason Lõpe küla kultuuriparki.
Koristustöö tellis Riigi Kinnisvara AS, millele kinnistu kuulub.
Aastaringe lugenud Dan Lukas sai puu vanuseks 140–150 aastat. See tähendab, et Kärdla vabrikuküla haljastuseks istutatud puu pandi mulda ajavahemikul 1870–1880. 1829 asutatud vabrik oli selleks ajaks tegutsenud 40–50 aastat.
1844. aastal hakkas vabriku asutaja pojapoeg Robert Eginhard von Ungern-Sternberg kalevivabriku töölistele majade ehitamiseks laenu andma. Sellest ajast kujunes Kärdla välisilme teistest toonastest Eesti tööstusasulatest erinevaks, siin asusid töölisbarakkide asemel väikesed eramajad tillukestel kruntidel.
Kelder võiks jääda
See, kas pappel kukkudes ka enam kui sajandivanust ja erandliku ehitusega keldrit vigastas, selgub pärast seda, kui puu võra ära koristatakse.
Hiiumaa muinsuskaitse seltsi juhatuse esimees Dan Lukas ütles, et kõnealune kelder on sellel kohal olnud juba 19. sajandi lõpul, aga võib-olla varemgi. Pargi 2 kinnistu detailplaneering näeb ette keldri lammutamise.
Lukas juhtis tähelepanu, et Kärdla üldplaneering sõnastab ajaloolise Kärdla hoonestuse säilitamise ja väärtustamise vajaduse ning selles valguses on kurb kuulda, et linn ise sellest ei lähtu.
“Kärdla maakeldreid on lammutatud juba märkimisväärselt ja ega neid kõiki peagi taga nutma, aga see kelder on mitmeotsaline ja erineb teistest oma planeeringu poolest. Kelder on ka tehniliselt heas seisukorras. Riikliku mälestise tunnuseid ei ole sellel objektil hinnatud, aga kohalikus ajaloolises kontekstis on ta kindlasti säilitamist väärt kui haruldus, tüüpilisi näiteid õnneks veel on.
