On neid, kes leiavad, et metsaraie Hiiumaal on liiga intensiivne kui ka neid, kelle meelest on see igati normaalne ja ainuõige viis metsa majandamiseks.
Sotsiaalmeediast võib pea iga päev leida mõne Hiiumaa metsade teemalise emotsionaalse vaidluse. Hiiumaa metsaseltsi juhatuse esimees Aira Toss leiab, et on arusaadav, miks metsateema kirgi kütab. “Mets on eestlaste jaoks oluline paik ja selle käekäik läheb inimestele korda. Teema juures, mis emotsionaalselt oluline, kaob tihti pragmaatiline kaine meel ära,” lisas Toss.
Tema sõnul paistab ringi sõites raiete maht tõesti suurenenud olevat. “Üldjuhul näeb inimene lageraielanki ja rohkem ta väga ei vaata. Tasuks aga siiski vaadata ka langi kõrvale, et kui vana mets seal kasvab ja kas on juba uuenenud noor mets kõrval või mitte,” selgitas Toss.
Lisaks soovitas ta vaadata ka metsamaterjalivirnasid langi ääres: “Vaadake, mis seisus see materjal on ja kui palju on virnades juba mädanema läinud puitu, mis nüüdseks kõlbab vaid küttepuuks.”
Tema sõnul saab juba väikese arvutusega ning palgi ja küttepuu hinnavahet võrreldes selgeks, kui palju raha on kaotsi läinud. “Muidugi ei ole metsa väärtus ainult rahas mõõdetav, aga aeg-ajalt tuleb arvutamine kõigile kasuks.”
Veel soovitas ta sõites mõõta spidomeetriga lankidevaheline kaugus ja teha seejärel protsentarvutus, et kui tihedalt lageraielanke siin ikkagi on. “Jah, ka mina näen, et meil siin saarel on praegu päris palju lageraiet, aga palju rohkem märkan, et Hiiumaal on aru saadud valgustusraie vajalikkusest,” ütles Toss. “Tänu sellele tööle on uute metsapõlvede kvaliteet juba oluliselt parem kui nendel metsadel, kus praegu lageraiet tehakse.”
Ideaali ei saavuta
Tossi sõnul oleks hea, kui metsad jaguneksid võrdselt kõikidesse vanuseklassidesse. “Kahjuks me ei ela ideaalmaailmas ja eelkõige mõjutab metsa kasvamist väljapool metsa toimuv.”
Toss lisas, et kuna Eesti asub metsavööndis, siis niipea kui inimene põllumajandustegevuse lõpetab, saab mets maa endale. Tema sõnul ongi kõige enam Hiiumaa metsasust mõjutanud sundkollektiviseerimise järgne väikepõllumajanduse lõpetamine 50ndate algul. “Praegugi veel leiab erametsadest heinaküünide jäänuseid, mis on märgid sellest, et oleme endistel heinamaadel,” selgitas ta.
Samas on heina- ja karjamaametsad üsnagi viletsa puidukvaliteediga. “Puud on kõverad, palgi osakaal väike – seega majanduslik tulu nirum,” ütles Toss.
Ka riigimetsa majandamise keskuse (RMK) Hiiumaa metsaülem Lembit Lühi kinnitas, et heina- ja karjamaadel kasvanud puidu kvaliteet on kehvem. “Palju vanu karjamaid on erametsades, riigimetsad on üldiselt kvaliteetsemad,” lisas Lühi.
“Kuigi puud on väga pikaealised, siis igavesed pole nemadki ja mingil ajahetkel saab puit küpseks,” selgitas Toss. “Praegu elamegi ajal, mil küpset metsa on palju ja seetõttu ka raiemahud suured. Paralleel põllumajandusega – kui vili on küps, siis kombainid põllul ei oota novembrini, et viljavõttu hajutada,” tõi ta võrdluse.
Lembit Lühi ütles, et metsadel on erinevad kasvuetapid ja igaühel oma plussid ja miinused. “Hea marjamets ei jää igavesti viljakat saaki andma, sest kui mets muutub vanaks ja alt kinni kasvab, ei saa seal enam ka marjad kasvada,” tõi ta ühe näite, miks metsa uuendamine vajalik.
Puidu hind kõrge
“Selle, millal omanik otsustab oma raieküpses metsas lageraiet teha, määravad ära mitmed tingimused ja väga olulist rolli mängib ikkagi puidu hind,” rääkis Toss. “Praegu on puiduhinnad metsaomaniku jaoks soodsad ja täiesti loogiline, et seda olukorda kasutatakse.”
Mullu novembri algul analüüsis Erametsakeskuse veebilehel puiduhindasid Heiki Hepner, kes kirjutas, et puiduhinnad kasvasid terve eelmise aasta. Näiteks männipalgi hind kallines aastaga 10–11 protsenti 71,35 euroni tihumeetrilt ja kuusepalgi hind 11–12 protsenti 72,57 euroni tihumeetrilt. Kasvasid ka paberipuidu ja küttepuu hinnad.
Samas tõdeti, et selline turusituatsioon võib korduda alles aastate pärast ning ärgitati metsaomanikke, kel metsamajanduskavas raieid kavandatud, oma metsades aktiivsemalt tegutsema.
Tossi sõnul ei tasu ka raieküpse metsa otsalõppemist peljata, pigem tuleb mingil ajahetkel taas puiduhinna langus.
“Loodan väga, et loodus hoiab Hiiumaad ja suured tormid siin möllama ei pääse, sest need mõjutavad puiduturgu kõige drastilisemalt,” ütles Toss.
Raiemahud samad
Metsaülem Lembit Lühi ütles, et RMK raiemahud pole tegelikult märgatavalt suurenenud. Nii on RMK-l sel aastal kavas Hiiumaal raiuda 92 000 tm metsa, millest 12 000 tm on planeeritud harvendusraiest ja 80 000 tm lageraidest.
Võrdluseks, et mullu raiuti Hiiumaal 771 hektarit metsa, kogus 90 290 tm puitu, üleeelmisel raiuti 726 hektarit ja kogus oli 99 017 tm.
Lühi sõnul on RMK-l tavaks raiuda planeeritud raielangid ühes piirkonnas korraga, mistõttu võib tunduda, et käsil on eriti suured raied. “Kui me teame, et näiteks Kõpus on lank ja kui tehnika juba sinna viime, siis teeme ära ka need raiet vajavad ümberkaudsed langid, et ei peaks ressursse kulutama tehnika veole,” selgitas Lühi.
Lühi sõnul lähtutakse metsaraiet tehes metsaseadusest: “Metsaraiel on kindlad reeglid, mis metsa ja kui palju mis ajal raiuda tohib.” Tema sõnul mõjutavad raiet Hiiumaal palju ka looduskaitsealad. “Piirangualasid, kus raietöid teha ei tohi, tuleb juurde,” selgitas Lühi.
Annavad metsale tagasi
Nii Toss kui ka Lühi kinnitasid, et lageraie on uuendusraie ja selle järel algab metsa uuendamise ring. “Kui varasemalt jäi maa omapäi ja hakkas metsa kasvama, siis tänapäeval see enam nii ei ole – metsaseaduse järgselt peab omanik tagama uue metsapõlve,” ütles Toss.
Toss rääkis, et konkreetsemad reeglid sõltuvad kasvukohatüübist, kuid klassikalises metsakasvatamise ringis on järgmised sammud maapinna mineraliseerimine ehk kamara eemaldamine, siis külv või istutus. Seejärel mitmeid aastaid kultuuride ja noorendike hooldamist. “Mets tahab esimestel kümnenditel väga palju omaniku hoolt ja rahalisi ressursse, aga metsaga on nii nagu lapsega – tuleb kasvatada siis, kui on õige aeg,” kinnitas Toss.
Lühi andmeil istutas RMK mullu riigimetsa Hiiumaal üle 600 000 puu.
Kes teeb järelevalvet?
Keskkonnainspektsiooni avalike suhete nõunik Leili Tuul ütles, et nemad teevad järelevalvet ja kontrollivad seadusest tulenevate nõuete täitmist. Metsaraie puhul tähendab see, et kontrollitakse raieteatiste olemasolu, jälgitakse, et raie oleks tehtud korrektselt ja kõiki nõudeid järgides.
Rikkumise tuvastamisel alustab inspektsioon menetlust. “Ühesõnaga, meie oleme sisuliselt keskkonnapolitsei rollis,” nentis Tuul. Talle teadaolevalt pole Hiiumaal viimasel ajal mingeid metsaraiega seotud rikkumisi ega probleeme tuvastatud.
Keskkonnaameti metsaosakonna metsanduse spetsialist Liivi Mõniste ütles, et keskkonnaamet ei anna hinnangut, kas metsa raiutakse liiga palju või vähe. “Lähtume raie lubamisel või mittelubamisel kehtivast seadusandlusest, eelkõige metsaseadusest ja muudest õigusaktidest,” selgitas
Mõniste.
“Kui keskkonnaametil puudub õiguslik alus raiest keelduda, siis raiet lubatakse,” lisas ta. Raiemaht omakorda sõltub metsaomaniku soovist metsa kasutada, aga ka seadusest tulenevatest piirangutest.
