Riigihalduse minister Arto Aas tegi Hiiu merealade planeeringule rea parandusettepanekuid, milles muuhulgas nõuti viidete väljajätmist, mis seostasid põhivõrgu väljaehitamist Hiiumaal meretuuleparkide ehitamisega.
Minister andis planeeringule heakskiidu juhul, kui muudatused sisse viiakse ning tegi Hiiu maavanemale ettepaneku planeeringu kehtestamiseks.
Merealade planeeringu kehtestamise asjaolusid selgitab rahandusministeeriumi planeeringute osakonna nõunik Anni Konsap.
Kas Hiiumaa merealade teemaplaneeringu kehtestamine või mittekehtestamine on ainuisikuliselt maavanema otsustada?
Vastavalt planeerimisseaduse § 24 lõikele 2 kehtestab valdkonna eest vastutava ministri poolt heakskiidetud maakonnaplaneeringu maavanem. Siin tuleb silmas pidada, et viide planeerimisseadusele on viide kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseadusele. Seda põhjusel, et Hiiu mereala planeeringu menetlemine viiakse vastavalt ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadusele lõpuni vana planeerimisseaduse alusel.
Tulenevalt planeerimisseadusest ja Vabariigi Valitsuse seadusest on maakonnatasandi planeeringuliste kaalutlusotsuste langetamise õigus ja kohustus maavanemal. Rõhk on antud küsimuses sõnal “kaalutlusotsus”. Kaalutlusotsuse tegemine tähendab seda, et maavanem peab otsuse langetamisel võtma arvesse kõiki planeeringumenetluses ilmnenud olulisi asjaolusid, erinevaid huve ja väärtusi ning neid kaaluma. Kaalutlusotsus tähendab põhjendatud otsust. Planeeringu kehtestamise aluseks olevad kaalutlused peavad olema dokumenteeritud.
Mis juhtub kui maavanem planeeringu kehtestamata jätab?
Planeerimisseaduse kohaselt ei juhtu planeeringu kehtestamata jätmisel menetluslikult midagi. Maavanemale kehtestamata jätmisel planeerimisseadusest tulenevalt sanktsioone ei kaasne.
Sisuliselt jäävad planeeringu kehtestamata jätmisel saavutamata mitmed planeeringuga seotud eesmärgid:
– Hiiu mereala planeeringus kokku lepitud mereala kasutustingimused ei muutu erinevatele mereala kasutamist lubavatele ametiasutustele siduvaks. Näiteks hoonestuslubade väljastamine toimuks üksikotsustena või siis riigi eriplaneeringu alusel. Riigi eriplaneeringu koostamine on aga siiski ühe konkreetse objekti rajamiseks ette nähtud planeering, mille koostamisel ei keskenduta erinevate mereala kasutusviiside integreeritusele.
– Eestil tuleb täita mereala planeerimise direktiivi nõudeid, mille kohaselt peab kogu Eesti mereala kasutus olema planeeritud hiljemalt märtsiks 2021. Juhul kui maavanem jätab Hiiu mereala planeeringu kehtestamata, tuleb sama mereala planeerimine ette võtta kogu Eesti mereala planeerimisel, mille protsess algab 2017 aasta alguses. Kuna Hiiu merealal on vastav menetlus tegelikkuses juba läbi viidud, ei ole samasisulise menetluse täiendav läbiviimine samal merealal mõistlik ressursikasutus.
Millised osapooled planeeringut ei kooskõlastanud?
Hiiu mereala planeeringu on jätnud erinevatel põhjustel kooskõlastamata Emmaste ja Käina vald. Rahandusministeerium on kooskõlastamata jätmisega seotud asjaolusid selgitanud kirjas Hiiu maavanemale. [Rahandusministeeriumi seisukoht, väljavõte kirjast: Hiiu maavalitsus on Hiiu mereala planeeringu menetluses kohaldanud õigesti PlanS § 17 sätestatut, sest kuigi kohalik omavalitsus on jätnud planeeringu kooskõlastamata, ei ole planeering vastuolus kooskõlastamata jätmisel viidatud õigusaktidega. Samas nõudis ministeerium, et planeeringusse tuleb lisada, et kõigi hoonestusluba vajavate tegevuste puhul tuleb koostööd teha ka kohalike omavalitsustega – toim.]
Millised on nende võimalused oma seisukohti kaitsta juhul, kui neid ei arvestata ja maavanem planeeringu kehtestab?
Planeerimismenetluse käigus on maavanem kohalikele omavalitsustele planeeringuotsuste aluseks olevaid asjaolusid selgitanud vastavalt planeeringu menetluse nõuetele. Rahandusministeerium on planeerimisseaduse alusel oma seisukoha eriarvamuste ning kooskõlastamata jätmiste osas kujundanud planeeringu järelevalve käigus. Planeeringu menetlus lõpeb planeeringu kehtestamisega. Kui kohalik omavalitsus leiab, et maavanema kehtestatud planeering on õigusvastane, on tal oma õiguste kaitseks võimalik pöörduda halduskohtusse.
