Kui kohtate inimest, kes kunagi ei naerata, ei pruugi alati põhjuseks olla halb tuju, vaid hoopis lagunenud või puuduvad hambad.
Eesti tervishoiusüsteemis on hambaraviteenuse kulude katmine jäetud iga üksikisiku enda kanda. Võrreldes teiste tervishoiuteenustega, mis on ühtviisi hüvitatavad ning kättesaadavad nii kõrge- kui madalapalgalistele, süveneb hammaste ravi puudutavas valdkonnas ebavõrdsus. Seda saavad endale lubada vaid majanduslikult heal järjel olevad inimesed.
Hammaste seisukord aga mõjutab kogu organismi ja hambahaigused on mitmete tõsiste haiguste algpõhjuseks. Nii peab hambaid korras hoidma mitte ainult ilu või valu pärast, vaid kogu organismi tervise huvides. Aga ka kogu riigi huvides, sest haigetest hammastest alguse saanud haigused on koorem Eesti tervishoiusüsteemile.
Mullu loodud heategevusfond Naeratuse Eest püüab aidata Eesti inimesi, kel ei ole piisavalt materiaalseid võimalusi hambaraviks.
Sama püüab teha ka Eesti riik, makstes esialgu küll väikest, 40eurost hambaravihüvitist. Samas on välja käidud lubadus, et hüvitist hakatakse igal aastal topeldama. Teiselt poolt seab riik toetuse kasutamise tingimuseks kindla hinnakirja.
Tänases lehes ütleb Eesti hambaarstide liidu juht Marek Vink, et hambaarstid hambaravihüvitise kasutamise lepinguga liituda ei taha, et riik ei austa patsiendi valikuvabadust ja sekkub eraettevõtlusse. Ühest küljest tõdeb ta, et summa on nii väike, vaid 40 eurot. Teisalt, et nii suur raha, 12 miljonit eurot põletatakse heleda leegiga st justkui asjatult. Kolmandaks, et see raha tuleks suunata hoopis ennetusse. Vastuolulised sõnumid jätavad mulje, et argumendid hakkavad otsa saama.
Seda enam, et haigekassa andmetel on Eesti 500 hambaraviteenuse pakkujast 260 süsteemiga liitunud ja aktsepteerivad ka piirhindasid.
Äkki siis kõik polegi nii halvasti ja meie kõige haavatavamate hambamure saab mingitki leevendust?
23. märts 2018
